Mida näitab aasta raiemaht?
Statistikaameti kaudu on jõudnud avalikkuse ette, et 2010. aastal oli Eesti raiemaht 10,47 mln m³. Arv kajastab raiedokumentide infot. Erametsade puhul tähendab see metsateatiste teavet ehk raiet, mida metsaomanikud plaanisid teha ja mille kohta nad esitasid keskkonnaametile metsateatise.
Keskkonnateabe Keskuse metsandusstatistika osakond, kes võrdles ortofotode abil varasemate aastate metsateatiste teavet tegeliku raiega, teeb järelduse, et kui nende selgitatud trend mullu jätkus, võis tegelik raiemaht olla hoopis ligikaudu 8 mln m³.
Üle 14 000 raieala
Metsandusstatistika osakond võrdles metsateatiste andmeid maa-ameti 2009. ja 2010. aasta metsanduslike ortofotodega. Kummagi aasta ortofotodelt vaadati üle 12 kuu jagu erametsadesse kavandatud lageraieid, mis pidid fotode tegemise hetkeks raiutud olema (metsateatise kehtivusaeg on 12 kuud).
Analüüsis arvestati teatiste neid lageraiealasid, mis olid saanud keskkonnaametilt raie tegemise loa. Kokku vaadati üle 14 118 kavandatud lageraieala (2009. aasta ortofotode kogupindala 10 790 km² ja 2010. aastal 23 330 km²). Vaadati, kas raie on tehtud täielikult või osaliselt või on see jäänud tegemata. Osalise raie puhul selgitati ka lageraieala tegelik pindala.
• 2009. aasta ortofotode järgi oli erametsa kavandatud lageraiete (teatis esitatud 30.04.2007 – 30.04.2008) pinnast jäetud raiumata umbes 30%.
Omandivormi järgi eristus selgelt juriidilisest isikust era-metsaomanike suurem raieaktiivsus. Nemad olid tegelikult raiunud 72% planeeritud pindalast, füüsilisest isikust metsaomanikud aga 62%.
• 2010. aasta ortofotodelt kontrollitud lageraiete (teatis esitatud 4.06.2008 – 4.06.2009) puhul oli tegeliku raiumise osakaal veel väiksem – raiumata oli jäetud umbes 40% planeeritud alast.
Metsandusstatistika osakond vaatas eraldi ka sama ala kohta korduvalt esitatud metsateatisi, mida oli kõikidest teatistest
1–3%. Korduva teatise esitab metsaomanik, kui eelmine aegub (raiet ei jõuta teha 12 kuu jooksul) või kui raiesoov muutub.
Korduvalt esitatud teatiste andmed kajastuvad raiestatistikas igal aastal, on kirjas nii-öelda topelt. Nendega pole kunagi arvestatud, kuna neid on muust keeruline eristada.
Tulemusi analüüsides arvestas metsandusstatistika osakond sellega, et aastane raiemaht kujuneb mitme teguri koosmõjul, kusjuures tugevaim mõjutaja on puidu hind.
2007. aastal tõusid Eestis metsamaterjalide hinnad erakordselt kõrgeks, kuid 2008. aastal hakkasid need langema ja langus jätkus 2009. aasta keskpaigani. Seda peegeldavad ka analüüsi tulemused (tegemata jäänud raiete osa suurenes).
Üldistades kaardivõrdlustest saadud tulemusi raieaastatele, võis osakonna hinnangul
2007. a olla erametsade tegelike lageraiete maht (raiedokumentide alusel 3,37 mln m³) umbes 1 mln m³ võrra ja 2008. aastal (raiedokumentide järgi 3,65 mln m³) umbes 1,5 mln m³ väiksem.
Raiedokumentide põhjal avaldatud koguraiemaht (koos
RMKga) oli 2007. aastal 6,9 mln m³ ja 2008. aastal 7,4 mln m³. Arvestades nüüd leitud vahesid, hinnatakse, et tegelik koguraie võis kummalgi aastal olla umbes 5,9 mln m³. “Tõenäoliselt oli veelgi väiksem vähem raiutud hooldusraiete arvelt,” lisab metsandusstatistika osakond.
SMI on usaldusväärsem
Eestis selgitatakse aasta raiemahtu lisaks raiedokumentide koondandmetele ka statistilise metsainventeerimisega (SMI). SMI saab tulemuse proovialadelt kogutud mõõtmisandmete üldistamisega. Kuna tegu on valik-
uuringuga, kaasneb hinnanguga metoodikakohane viga. SMI 2007. aasta raiemahu hinnanguks oli 5,22 mln m³ (±28,9%) ja 2008. aasta hinnanguks 5,76 mln m³ (±28%).
Kui neid andmeid nüüdse ortofotodega kõrvutamise töö tulemustega võrrelda, selgub, et SMI raiemahuhinnang on kajastanud tegelikkust ikkagi paremini kui raiedokumentide koondnäitaja.
Metsandusstatistika osakond märgib, et raiedokumentide info annab küll parema ülevaate raieliikidest ja raiest maakondade kaupa (SMI hinnangu viga läheb väiksemate üksuste puhul liiga suureks), kuid Eesti metsade koguraiemahust rääkides oleks soovitatav kasutada SMI hinnangut.
Kuna SMI andmed saavad kokku hiljem, on tavaks eelistada raiedokumentide teavet. Et segadust oleks vähem, soovitavad Keskkonnateabe Keskuse spetsialistid Eesti raiemahust rääkides alati lisada, kumba allikat on kasutatud.
Kuidas info liigub
Statistikaamet saab raieandmed Keskkonnateabe Keskuselt, kes omakorda saab raieinfo RMK-lt, keskkonnaametilt ja metsaomanikelt.
RMK esitab Keskkonnateabe Keskusele koondandmed juba tehtud raiete kohta kalendriaastate lõikes.
Erametsa ja teiste omanike raieandmed saadakse metsateatiste andmekogust, kuhu metsaomanikud sisestavad neid ise
(e-metsateatised) või jõuavad need sinna keskkonnaameti kaudu.
Kuna omanikud esitavad teatistega andmed kavandatavate raiete kohta enne tegelikku raiet, näitab teatiste summeeritud raiemaht sisuliselt raiekavatsuste hulka.
Allikas: Keskkonnateabe Keskus
2010. aasta raiemaht
Puidunõudluse taastumine, aktiivne reformimata maade müük ja puiduhindade kasv suurendasid tunduvalt huvi metsa ülestöötamise vastu.
Raietegevust pärssivad tegurid olid talvede lumerohkus ja raietehnika vähesus.
Raiedokumentide põhjal oli koguraiemaht 10,47 mln m³.
Sellest oli riigimetsa raiemaht 3,33 mln m³.
Erametsa- jm maade omanike raiekavatsuste maht oli 6,99 mln m³, kusjuures füüsilised isikud plaanisid 3,53 mln m³ ja juriidilised 3,46 mln m³ raiet.
Keskkonnateabe Keskuse uuring hindas raiemahu vahemikku 8–8,5 mln m3.
SMI raiemahuhinnang ei ole veel selgunud.
Allikas: Keskkonnateabe Keskus
