Mida teha, kui koer on kärntõve külge saanud?
"Kärntõvi on hakanud kõvasti levima, sest loomade arvukus on suurenenud. Mõnes piirkonnas on haiged koguni poole kütitud loomadest," lausus Männil Maaleht.ee-le mõni aeg tagasi.
Loomaarst Reio Michelson kirjutab ajakirja Eesti Jahimees veebruarinumbris: „Minu 15aasta pikkuse praktika juures oli möödunud aasta esimene, mil võis täheldada koerte sügelislestadega tabandumise olulist tõusu. Varasematel aastatel oli neid juhtumeid harva. Varem kuulus riskigruppi töötav jahikoer, aga praegu on ohustatud kõik koerad, kes liiguvad palju metsaaladel.“
Ka loomaarst Tiia Toomet tõdeb oma kliiniku kodulehel, et kui varem sai rebaste kärntõve diagnoosi mõni koer aastas, siis nüüd tuuakse selle all kannatavaid koeri kliinikusse igal kuul.
„Oluline on meeles pidada, et nakatumiseks ei pea koer rebasega sõbrustama, temaga külg külje kõrval jalutama või kaisus magama. Parasiit ei ole küll väljaspool peremeesorganismi kuigi kaua elujõuline, kuid nakatumine võib toimuda ka muud moodi kui otsese kontakti teel,“ kirjutab doktor Toomet. Piisab sellestki, kui koer rebase jäetud jälgi nuhib, nakkuse võib saada ka maapinnalt. Haigelt koeralt võib sügelislest edasi kanduda ka inimesele.
Haiguse peiteperiood on kuni 3 nädalat. Koertel algab haigus tavaliselt peapiirkonnast- kõrvade servadelt, ninaseljalt, kulmudelt, levides sealt edasi kehale. Võimalikud on ka esmased haiguskolded kõhu all, sabajuure piirkonnas. Iseloomulik on tugev sügelus, mistõttu koer nühib ennast peaga vastu maad, sügab tagajäsemetega pea-, kaela ja kõhupiirkonda. Tugeva sügeluse tõttu hakkavad karvad piirkonniti langema välja, haiguse arenedes kahjustub nahk, mis sügamise tagajärjel marrastub. Nahale tekivad inetult punetavad, kõõmased ja paksenenud, koorikulised piirkonnad.
Haigestunud koeraga tuleb kindlasti pöörduda loomaarsti poole, kes paneb diagnoosi ja määrab ravi. Õigeaegselt alustatud ravi tagab täieliku tervenemise.
Kuna sarnase haiguspildiga kulgevad ka mitmed teised koertel esinevad nahahaigused, siis koduste vahenditega ei maksa looma ravima hakata, see võib asja ainult hullemaks teha.
„Juhul kui nakkus esineb mitme koeraga majapidamises, tuleb ravida kõiki haigega kontaktis olnud koeri,“ juhendab Tiia Toomet. Haiguse läbipõdemine immuunsust ei anna, võimalik on korduv nakatumine.
Nakatumise vältimiseks on raske soovitusi anda, sest nagu öeldud, levib see nii otsese kontakti teel kui haige loomaga kokku puutunud pindadelt. Ka sellest, kui koeraga metsas jalutamas ei käida, ei piisa - rebased, teiste seas ka haiged reinuvaderid, sagivad maapiirkonndades taluõuedelgi ringi.
Allikad: Eesti Jahimees,Tiina Toometi Kliinik
