Mida teha, kui silosse tekib võihape?
Külm ja niiske vegetatsiooniperiood ja koristusaeg on täiendavaks väljakutseks kvaliteetse silo tootmisel. Soovitust madalam kuivaine- ja suhkrusisaldus ja mullane haljasmass on põhjused, miks osa silosid on halvasti fermenteerunud ning sisaldavad võihapet.
Või- ehk butaanhape on tugev hape, seda sisaldav silo on terava lõhnaga, mis "kleepub" väga hästi käte külge. Võihapet sisaldav silo on erkrohelist värvi ja seda on silohoidlas õigesti fermenteerunud silost lihtne eristada.
Isegi minimaalse võihappesisaldusega söödaproov näitab, et silo on halvasti fermenteerunud ja sellise silo söötmine võib põhjustada loomadele probleeme. Võihapet sisaldava silo söötmine võib loomadel vähendada kuivaine söömust ja selle tulemusena põhjustada piimatoodangu langust.
Kui koresööda valmistamine on aga ebaõnnestunud ja võihappega silo on vaja siiski sööta, on soovitav seda "lahjendada" kvaliteetse siloga. Ettevaatuse mõttes ei tohiks halva silo osakaal ületada 10% (arvutatud silode kuivainesisalduste põhjal).
Halva olukorra positiivne pool on see, et kuna võihape on tugev hape ja seda sisaldava silo pH on madal, siis hapniku juurdepääsu korral see üldjuhul ei rikne ega kuumene.
Milliseid nippe loomapidajad võihappega silo süütmisel kasutavad, sellest loe pikemalt Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehelt.