Mida võiks tänavu maha panna?
“Maailmas toodetakse vilja vähem, kui oleks tarbijaid,” rääkis Soome talunik ja nõustaja Max Schulman teraviljafoorumil. Eelmisel aastal toodeti teravilja maailmas kokku 1,75 miljardit tonni, tarbimist oleks aga 1,78.
Üldine külvipind püsib üsna stabiilne. Suureneda võib see tänavu eelkõige Venemaa, Kasahstani ja Hiina arvel. Kui aga Venemaal on teada, et teravilja külvipind on tõusnud, siis Hiina kohta puuduvad üldse usutavad andmed.
Turgu mõjutab kõik, mis maailmas toimub
Seni kuni nõudlus ületab pakkumise, nagu praegune seis on, peaksid hinnadki püsima. Oluline määraja on ka maailma laoseis – kas varud on viimase aastaga suurenenud või vähenenud.
Loomulikult määrab vilja hinda maailma ilmastik ja seetõttu on ilmateade nii põldurite, viljaostjate kui börsihaide lemmiksaade.
Kuna teravilja veetaks ühest kontinendi või maailma otsast teise, mõjutab vilja hinda kõvasti ka see, kui kallis on meretransport ja laevarendid.
Vilja ning rapsi kasvatatakse ka energia ning kütuse tootmiseks, mistõttu muu kütuse hind tõmbab tavaliselt kaasa ka põllukultuuride oma, olgu üles- või allapoole. Aga oma roll on ka poliitikal – näiteks kui kehtestatakse viljaekspordi keeld – ja maailma majanduse ning rahanduse üldisel olukorral.
Euroopas lahvatanud võlakriisi tagajärjed on Schulmani sõnul kahesugused. Ühelt poolt lükkas rahaline ebastabiilsus Euroopa teravilja hinna alla, teisalt tõstis nõrgenev euro aga EList pärineva teravilja konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel.
“Sellel nädalal ja kindlasti ka lähitulevikus on suuremaks mõjutajaks Hispaania finantsseis,” selgitab hetkeolukorda Farm Plant Eesti tegevdirektori asetäitja Marge Pähkel, kes samuti hoolega hindu jälgib. “Ajaks mil leht ilmub, on ehk teada, millise intressiga Hispaania raha laenab, mis omakorda mõjutab investorite otsuseid ja see jälle hindade liikumist.”
Mullune nisutoodang oli maailmas Schulmani andmetel 650 miljonit tonni. Sellest hulgast toodeti Euroopas 128 miljonit tonni. Hea saak lõunapiirkondades tagas piisavad varud ja nisu laoseis on mullusest natuke parem. Euroopas on nisu külvipind suur, ulatudes ligi 26 miljoni hektarini. See püsib stabiilne.
Nisu võtsid Poola külm ja Portugali põud
Kuna Schulmani andmetel kavatsetakse USAs suurendada maisi ja soja kasvupinda, saab see tema meelest tulla vaid nisu arvelt, seega USAs võib nisu pind väheneda.
Eelkõige just nisutoodangut mõjutab ka põud Pürenee poolsaarel. Kui veebruaris puudutas see vaid Portugali ja väikest osa Hispaaniast, siis märtsikuus kuivasid juba peaaegu kogu Hispaania viljapõllud.
“Hispaanias on olnud väga kuiv ja juba räägitakse nisuvajaduse suurenemisest sealses regioonis. Ilm näitab aga paranemist ja praeguseks on seis rahunenud: kuivad Euroopa piirkonnad on saanud vihma ja USAs on ka piisavalt niiskust, mistõttu see nädal algas paarieurose langusega,” edastab viimased uudised Marge Pähkel.
Ukrainas, Poolas ja Ida-Saksamaal hävitas külm ning lumevaene talv palju orasepõlde. Praegu on seetõttu hinda läinud suvinisu seeme ning see annab lootust, et nisu hinnad püsivad.
Max Schulman peab nisu turuväljavaateid üsna ebakindlaks. Mullune tendents, et söödanisu ja toidunisu on peaaegu ühes hinnas, võib tema sõnul jätkuda, kuna tõuseb just nõudlus söödanisu järele. Ja kuigi maailmas võib käesoleval aastal nisu tootmine ületada tarbimise, läheb nisu ka bioenergiaks, nii et olulist hinnalangust Schulman ei prognoosi.
Otra külvatakse endiselt vähe
Viimastel aastatel on odra külvipind järjest vähenenud, kuna kasulikum oli kasvatada nisu või rapsi. Sellest tulenenud söödaodra puudus andis aga mullu hoogu hinnatõusule ning põllumeestele signaali, et taas on aeg otra maha panna. Odra kasvatamist peaks suurendama ka see, et rapsi ega nisu ei saa lõputult kasvatada samadel põldudel.
Mullu tõusus odratoodang maailmas 6,5%, ent nii külvipind kui toodang on siiani rekordiliselt madal. Odratoodang võib tänavu tõusta Venemaa arvel, kuna Venemaal prognoositakse külvipinna tõusu.
Ka Euroopa Liidu riikides võib odra külvipind kevade jooksul veel kasvada: Poolas ja Ida-Saksamaal on taliviljaorastel ulatuslikud talvekahjustused. Kui suur on ülekülvamise vajadus, selgub peagi. Hävinud taliviljapõllule võidakse külvata nii nisu, otra kui ka maisi. Max Schulman arvab, et mulda läheb sel juhul kõige enam maisi ja mõningal määral ka otra.
Maisitoodang on maailmas juba praegu rekordkõrge, üle 800 miljoni tonni, kuid kuna see on ühtviisi väärtuslik nii toidu-, sööda- kui bioenergiakultuurina, kasvab ka tarbimine.
Rapsi tootmine on pidevalt tõusnud, ent ka selle tarbimine suureneb. Samas vähendab iga talv rapsi algset külvipinda, kuna taliraps ja -rüps on talveõrnad. Ka tänavune kevad tõi Põhja- ja Kesk-Euroopas lume alt välja hulga kahjustatud talirapsipõlde. Euroopa uue rapsisaagi prognoosi ongi võrreldes esialgsete arvudega vähendatud juba 2,5 miljoni tonni võrra.
Rapsi on vaja pigem koogi kui õli jaoks
“Suureneb vajadus pigem rapsikoogi kui -õli järele,” toob Soome vaatleja välja uue suuna. Maailmas areneb loomakasvatus ning piima- ja lihatootmine, mistõttu on vaja ka järjest rohkem srotti.
Kuna mujal maailmas nii palju rapsi ei kasvatata, vaid kasutatakse õli ja sroti saamiseks näiteks soja või päevalille, mõjutab rapsiseemne hinda ka nende kultuuride hind. Nagu teab Marge Pähkel, on sojatonni hind viimase poolteise kuuga 50 eurot tõusnud ning see tõi kaasa rapsi hinna tõusu.
“Aprilli alguse info, et sojaubade pind osutus USAs väiksemaks kui prognoositud, tekitas turgudel paanika ja rapsitonni hind tõusis väga lühikese ajaga 30 eurot,” selgitab Pähkel. Praeguseks on hinnad langenud, kuna turgu on rahustanud info Kanadast. Seal ennustatakse rekordilist rapsisaaki.
“Üldiselt on õlikultuuride väljavaated head ja hind konkurentsivõimeline,” tõdeb Schulman.
BÖRS
Teraviljahinnad
16. aprilli andmed eurot/tonn
Toidunisu 209
Õlleoder 238
Mais 215
Raps 491
Allikas: Pariisi Matifi börs
Olav Kreen
EPKK teraviljatoimkonna liige
Põllumees peab olema valmis ka halvimaks, seetõttu tuleks vaadata esmalt seda, kuidas kõige säästlikumalt oma tootmist teha, s.t millised on maad, oskused ja viljavaheldus, et mitte liigselt kulutada.
Suurte muudatustega (eri kultuurid jm) võib õnnestuda nagu loteriis, aga võib ka suuri kaotusi saada. See on igaühe enda otsus, kas põllumajandus on õnnemäng või ressursisäästlik ja rahuldust pakkuv tegevusvaldkond.
Loomulikult tuleb vaadata, millistele toodetele on turgu, aga sellest tulenevalt ei peaks igal aastal oma tootmist täielikult ümber orienteerima, vaid maksimaalselt mõnikümmend protsenti. Parimaid tulemusi saavad minu arvates põllumehed siis, kui panustavad oma tootmisse ja ühisesse turustamisse läbi ühistute.
