Miks Läti ja Leedu meie piima ostavad?
Iga päev viiakse Eestist Lätti ja Leetu ligi 500 tonni piima. Kui Leetu on juba mitu aastat läinud 350 tonni ringis, siis Läti osa on viimastel kuudel taas tõusnud
ja läheneb 150 tonnile.
“Igale poole läheb – Valmierasse, Riiga, Tukumsi,” ütleb Jõgeva tootjate liidu juht Urmas Ingver Lätti piima müümise kohta. “Meie saadame iga päev kaks autot Lätti ja kaks Leetu. Meie liidu Eesti müügi ja väljaveo proportsioon vastab kogu Eesti olukorrale: 60 protsenti müüme Eestisse, 40 välja.”
Kui Eestis jääb praegu keskmine piima varumishind alla 300 euro tonn, siis detsembriks pakuvad lätlased 320.
Ühistu Laeva Piim tegevjuht Mati Mölder räägib, et nende kaudu läheb iga päev 50 tonni piima Lätti Valmierasse ja 100 tonni Leetu. Ta lisab, et alates juulist on kasvanud just Lätti veetava piima osa.
“Mul läheb iga päev kuus tonni piima Valmierasse,” sõnab Haage Agro juhataja Andres Härm. “Lätist saame piima eest paremat hinda ja eksport tasakaalustab siseturu hindu.” Sama kinnitab ka Soone Farmi juht Andres Tamm.
Vahendusfirma ELPA kaudu läheb iga päev välja umbes 200 tonni piima. Peamine sihtmaa on Leedu.
Eesti ettevõtteid, kust piim Lätti−Leetu läheb, on päris palju: Soone Farm, Männiku Piim, Tartu Agro, Krootuse Agro, Haage Agro jmt Lõuna-Eesti farmid. Aga lõunanaabrite piimaringid ulatuvad ka Kesk-Eestisse Raikküla Farmeri, Mangeni POÜ ja Adavere Agroni.
“Järgmisel nädalal lähen Lätti visiiti tegema,” sõnab Kaska-Luiga talu juht Aavo Kruusla Põlvamaalt. Plaanis on koos naaberfirmaga lasta Lätis oma piimast teenusena pulbrit teha ning seda ise turustama hakata. Tema teada võib Hollandis piimatonni eest saada üle 400 euro ning head hinnad on teisteski Euroopa riikides.
Nii nagu teraviljakasvatajad, jälgivad ka piimatootjad Euroopa turu hindu. Peamine allikas on piimatootjate ja -töötlejate organisatsiooni Eucolait internetilehekülg.
“Kui meil on 280 ja mujal üle 400, siis on jama, sest kõik – jõusööt, raps, mais, vili – on Eestis Euroopa hinnaga,” selgitab Kruusla. “Normaalne oleks, kui piimatootja saaks 350−360 eurot tonni eest.”
Ta lisab, et Eesti tööstused ei suuda sellist hinda maksta: “500 tonni piima on läinud, aga kõik tööstused on alles, ja siia jäänud kogusega tahavad elada nii Tere, E-Piim, Maag, Saaremaa kui kõik teised!”
Uued piimafarmid lätlaste jaoks
Kui eestlaste piima müügi põhjust Lätti pole ülaltoodud numbrite põhjal raske ära mõistatada, siis mis sunnib naabermaade kombinaate Eestist piima ostma?
Eesti piirist 52 kilomeetri kaugusel asuva kombinaadi Valmieras Piens juhi Harijs
Panke sõnul on mitmed Eesti farmid, näiteks Põlvamaal tegutsev Krootuse Agro, neile lähemal kui paljud omamaised piimatootjad.
Valmieras Piens töötleb päevas 250 tonni piima, Eesti lehmad on lüpsnud sellest viiendiku. Peamiselt ostetakse piima Tartust ja selle ümbrusest.
“Läti piimast piisaks küll, aga Eesti piim on hea kraam. Kui Eesti piim segada kohalikuga, on kvaliteet parem ja saame toota rohkem eksporttoodangut,” selgitab Panke.
Kogenud Läti piimandustegelane leiab, et kokkuvõttes tuleb uues suures farmis piima omahind isegi pangalaenude korral odavam kui vanas ja väikeses.
Lisaks on veokulu ühest suurest farmist hulga väiksem kui paljudest pisikestest. “Eesti piima omahind on ilmselt odavam kui Leedus,” kinnitab Panke.
Harijs Panke sõnul on piimatootmine Baltikumis ühine huvi ja parem on koostööd teha kui sõdida. “Kui turg nõuab midagi, näiteks võid või pulbrit, aga mul pole, siis küsin Võrust või E-Piimast,” tunnistab ta.
Eesti piima läheb rohkem vaja
Valmiera piimakombinaadi juhi hinnangul on Eestis Baltimaade parimad piimafarmid ja Leedus Baltimaade parimad tööstused. “Leedus on neli uut suurt piimakombinaati, millest igaühe võimsus on tuhat tonni päevas. Neil on head kaubamärgid, mis turul hästi lähevad, eriti Vene turul.”
Valmiera juht kiidab ka kolleegide müügioskust: “Murakas müüb hästi juustu, aga leedukad müüvad kõike hästi!”
Läti ja Eesti tehased jäävad tema hinnangul Leedu omadele alla. Kokku on Lätis hetkel 37 piimakombinaati, ent kolm suurimat – Riia, Valmiera ja Preili – töötlevad 67% Läti piimast.
Enamik Läti piimakombinaate ei tööta Panke sõnul praegu täisvõimsusel.
Valmieras Piens ise oleks võimeline päevas töötlema 500−600 tonni piima. Varem nii oligi, kuid hiljuti toimusid muutused.
Nimelt ostsid Vene investorid mullu ära nii Valmiera piimakombinaadi kui ka ühe Riias asuvatest tehastest. Kui konkurentsiamet tänavu kevadel ühinemisloa andis, alustati ümberkorraldustega.
Kiiresti realiseeritavate linnapiimatoodete – joogipiima, keefiri, jogurtite jms – valmistamine viidi üle Riiga, Valmierasse jäid pulber ning kohupiimatooted.
Uued investorid tunnevad hästi Vene turgu ning sellele on üles ehitatud ka äriplaan. Tuleval aastal on kavas laieneda Vene, aga ka Valgevene ja näiteks Kasahstani turule. Kui see õnnestub, vajab Valmiera tehas järjest rohkem piima. Ka Eesti oma.
Lätis on piimandus teinud läbi samad arengud mis Eestis. Võrreldes 1939. aastaga on Läti piimatootmine vähenenud poole võrra: toona toodeti siin piima 1,7 miljonit tonni, praegu 750 000. Enne majanduskriisi oli Lätis rohkem kui 22 000 piimatootjat, nüüdseks on neid jäänud 11 000.
“Tootjaid on poole vähem, aga piimatoodang on tõusnud,” selgitab Harijs Panke. “Väikesed lõpetasid majanduskriisi ajal ära, alles jäid tugevamad.” Ta arvab, et tänavu võib Läti esimest korda isegi ületada riikliku piimakvoodi, mis on 758 000 tonni.
Läti piimatootmine on koondunud ranniku lähedale ning Valmiera on üks nende tugevamaid piimatootmise piirkondi, kus viimastel aastatel on ehitatud hulk uusi farme. “Cerini, Perles, Zlata Drue, Dimante…” loetleb Panke ilusaid Läti uute farmide nimesid. “Nelja-viie aastaga on inimesed õppinud projekte kirjutama ja eurotoetusi küsima, lisaks on omandatud uued piimatootmise tehnoloogiad ning ülesmäge sammub ka tõuaretus.”
Erinevalt Eestist toetab Läti riik farmeritele tõuloomade ostmist.
Harijs Panke usub, et tuleval aastal avatakse Lätis palju uusi farme ja ostetakse hulgaliselt tõuloomi.
Edukas eksport: iga seitsmes piimaliiter veetakse Eestist välja
Viimasel kolmel aastal on toorpiima Eestist välja müümine suure kiirusega kasvanud.
Kui 2009. aastal oli see pea olematu, siis tänavu esimese üheksa kuuga on peamiselt Leetu ja Lätti saadetud juba üle 100 000 tonni piima ehk iga seitsmes Eestis toodetud piimaliiter. See on poole rohkem kui mullu sama ajaga.
Statistikaameti põllumajandusstatistika osakonna juhtivstatistik Helina Uku rääkis EPKK piimafoorumil, et kui 2007−2010 eksporditi palju piima Lätti, siis eelmisel aastal oli Läti osatähtsus ekspordis kahanenud vaid kümnendikuni.
Leedu osa on aasta-aastalt kasvanud ja mullu veeti juba lõviosa toorpiimast Leetu.
Eurostati andmete kohaselt on Leedu leidnud oma toorpiimale turu Poolas ning asendanud kodumaise piima odavama Eesti ja Läti importpiimaga.
Sel aastal on Lätti viidud piima osa jälle kiiresti kasvama hakanud.
Kuna suur osa Eesti toorpiimast viidi välja, vedasid siinsed tööstused endale mullu ja tunamullu toorainet sisse. Mullu sisse toodud kogus oli välja viidust viis korda väiksem.
HELI RAAMETS
PIIM TOORAINEKS
Väljavedu 2012
Esimese üheksa kuu andmed
| 2011 | 2012 | Kasv | |
| Leedu | 62 282 t | 77 540 t | 24% |
| Läti | 4 870 t | 24 752 t | 408% |
| Soome | 157 t | 1 151 t | 633% |
| Kokku | 67 310 t | 103 443 t | 54% |
Allikas: statistikaamet
