Norra Tromsø ülikooli bioloogid tegid samu mõõtmisi kahe täiskasvanud põhjapõdraga. Selgus, et terve inimese ja põhjapõdra nina mikrovereringe on üllatavalt sarnased.

Tõestust leidis, et kiiresti liikuva põhjapõdra nina muutub punakamaks. Lindil kõndivatest põtradest soojuskaameraga tehtud pildid näitasid, et looma nina muutub tunduvalt soojemaks kui ülejäänud keha.

Rudolfi nina on punane, sest seal on tihe kapillaarivõrk, mis varustab nina ohtralt verega. See aitab loomal karmides temperatuurioludes hakkama saada ning jõuluvana abistada.