Maamajandus

Miks piimalehmad Eesti farmides hukkuvad?

 (3)

Poegimisel ja sellele järgneval nädalal on risk piimalehma hukkumiseks kõige suurem.
Poegimisel ja sellele järgneval nädalal on risk piimalehma hukkumiseks kõige suurem.Sven Arbet

Piimalehmade hukkumine sageneb paljudes riikides, ka Eestis. Hukkumise põhjuste ja riskitegurite selgitamine aitab aga anda loomapidajatele soovitusi olukorra parandamiseks.

Hukkumisena käsitletakse nii looma suremist farmis kui ka hädatappu ehk eutanaasiat ning seda näitajat saab kasutada lehmade heaolu hindamiseks.

Farmides, kus lehmade suremus suur, on probleeme loomade suurema haigestumusega mitmetesse haigustesse. Tõbede tõttu tuleb lehmi palju ravida, nad on müügipiima tootmisest kõrval, suurem ravimite kasutamine suurendab ravikulusid ning võib tingida ka antibiootikumiresistentsuse tekkimist. Kui lehmi hukkub palju, on vaja nad asendada mullikatega ning saamata jääb looma oodatav eluajatoodang. Seetõttu kannatab lehmade suure suremuse tõttu kindlasti ka tootmise kasumlikkus.

Vaatamata sellele, et hukkumist peavad seaduse järgi registreerima kõikide Euroopa riikide loomapidajad, ei ole maailmas registriandmete põhjal väga palju uuringuid tehtud, et iseloomustada populatsioone suremusriski alusel.

Meie soov oli kindlaks teha, milline on suremusrisk Eesti piimalehmade hulgas, selgitada välja kõrge riskiga loomade rühmad ning hukkumise põhjused.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0.59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>

Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare