Millega Eestis seeme maha saab?
Praegu müüakse Eestis 16 firma külvikuid. Lisaks nimetatutele on esindatud veel John Deere, Amazone, Lemken, Pöttinger, Kuhn, Great Plains, VM, Tume, Cross Slot, Kongskilde jmt. Mullu müüdi Eestis ligi 90 külvikut.
“Kuna külvi eesmärk on seemnete paigutamine mullas idanemiseks sobivatesse tingimustesse, siis pole vahet, mis värvi või mis nimega külvikuga seda tehakse. Peaasi et töötulemus oleks kvaliteetne,” ütleb John Deere’i külvikuid müüva Stokker Agri OÜ tootejuht Ergo Viil.
Kalleim on seisev külvik
“Võtmeküsimuseks on töökindlus, et masin ei vajaks remonti kiirel külviajal, sest kõige kallim on külviajal seisev külvik,” ütleb Väderstad OÜ juhataja Kalev Korbun. Ta lisab, et hea külvik peab olema universaalne. See tähendab võimalust harida mulda nii minimeeritult ketastega kui libistiga siluda kündi või veel parem – teha mõlemaid koos.
“Külvik peab olema lihtne, töökindel, väikese veojõutarbega,” ütleb Horschi ja Cross Sloti külvikuid müüva ASi Tatoli projektijuht Urmas Oja. “Külvikul peab olema eelharimisorgan (randaal) ning külvata peab saama hästi nii künnile kui ka otse kõrde.”
Valdek Küppas Konekeskost, kes müüb Lemkeni ja Kuhni külvikuid, paneb ritta hea külviku omadused. Külvab täpselt, hoiab väga täpset külvinormi ja etteantud külvisügavust; tihendab külvialust maapinda ja põllupinda seemne peal; on lihtne kasutada, tarkvara ei sisalda võõrsõnu, programmi on lihtne juhtida ja sellest aru saada.
“Eesti on saanud standardiks, et neljameetrine külvik peaks külvama enne kuluvosade vahetust 1000–1500 hektarit,” lisab Küppas üldise reegli.
Ergo Viili väitel on kaasaegne külvik selline, mida on lihtne kasutada ja hooldada. “Määrava tähtsusega on töökindlus ja piisav tootlikkus, mis tagab külvitööde õigeaegsuse.”
Töö kiirust rõhutab ka Imre Vilt OÜst Jatiina, kes müüb Amazone’i külvikuid. “Külviaeg on lühike ja seeme peab õigel ajal mulda saama. Kõige kiiremini saab seeme mulda suure töölaiusega monokülvikuga,” märgib Vilt. Ta lisab, et külvitöö peaks tehtud saama kümmekonna päevaga.
Väetisega või ilma
Umbes kümne aasta eest hakkasid turule tulema kombikülvikud, mis panevad seemne mulda koos väetisega. See lubas väetist anda täpsemalt ning väiksema kuluga. Nüüd on taas tõusnud huvi monokülvikute vastu.
Monokülvikute eelistamise on tinginud uute lautade ehitamine. Seal tekib läga, mida kasutatakse järjest enam põldude väetamiseks.
“Meil on palju vedelsõnnikut, kompleksväetisi paneme iga aastaga vähem,” ütleb Kehtna Mõisa agronoom Marko Satsi, kes plaanib uueks külvikuks osta monokülviku. “Kellel loomi ja läga pole, neile sobib kombikülvik paremini.”
Ka Kalev Korbun selgitab, et teraviljakasvatajad eelistavad kombikülvikut. Väderstadi monokülvikuid kasutatakse piimafarmides ja mahetaludes.
“Eks ta nii ole, et mõni aeg tagasi oli levinuim külvik neljameetrine kombi. Praegu ostetakse aga järjest rohkem suure töölaiusega monokülvikuid,” kinnitab Imre Vilt.
Ergo Viili selgitusel on nii paiklikul kui lausväetamisel oma pooldajad ja vastased. “Masinatootjad on siin oma kiriku keset küla püsti pannud. Tihti toodetakse mõlemat varianti külvikutest ning neid müüakse vastavalt kliendi eelistustele, või on firma tootevalikus nii mono- kui kombikülvikuid. Isegi Skandinaavia firmad, kes 80ndate algul paikliku väetamisega välja tulid, toodavad tänapäeval oma külvikutest ka tavavarivariante,” sõnab Ergo Viil.
“Suurtootmises võiks olla teraviljakülviks ikka teraviljakülvik ning väetise jaoks väetisekülvik,” arvab Imre Vilt.
Külvik Kogus %
Väderstad 25 30,1
Horsch 20 24,1
Tume 7 8,4
VM 7 8,4
Kongskilde 6 7,2
Amazone 5 6,0
Junkkari 4 4,8
Pöttinger 4 4,8
John Deere 3 3,6
Kverneland 2 2,4
*Maaleht sai erinevaid andmeid, see tabel pärineb Konekeskost.
