Millega Eestis väetist laotatakse?
Viljeluspäevade üks tänavune tõmbenumber oli väetiselaoturite demo, millele lisandus ka väike võistlusmoment - mõõdeti, kui täpselt seitse esitletud masinat väetise laiali külvavad.
Väetis oli kõigil sama, Yara tehases toodetud Axan27+4S (lämmastikväetis väävliga) ning kõik pidid seda külvama samades tingimustes 4080 m² suurusele lapile, mille moodustasid kolm töökäiku laiusega 24 meetrit.
"Määrame ristsuunalist laotusühtlikkust," selgitas väetisekülvikute esitlust kommenteerinud Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Taavi Võsa. "Püstitati eesmärk laotada võimalikult täpselt 150 kilogrammi hektari kohta."
"Keegi ei saanud pihta," naeris Võsa. "Kõige lähemale jõudis esimesel päeval Amazone, 112 kg/ha. Eesmärgist kõige kaugem tulemus oli 380." Teisel päeval tulemused paranesid, kuid ükski külvik täpselt 150 kg/ha normi välja ei külvanud.
Eksimise põhjuseid oli mitmeid: vähene väetisekogus mahutis, etteandesüsteemi automaatkalibreerimiseks liiga lühike töökäik, väetise voolavuse ebaühtlus, tehase uued masinad, põllupinna ebatasasus.
"Tavaline Eesti künnijärgne põld, kus künnivaod on tuntavad," märkis Võsa. Põllu ebatasasused panevad laoturi hüppama, mis rikub etteande ühtluse ja häirib automaatse kaaluseadme tööd, mistõttu väljakülvi ühtlikkus kannatab.
Edurivi
Eestis müüb väetisekülvikuid ligikaudu 20 firmat. Eestis enamlevinud tootjad ja kaubamärgid on Kuhn, Kverneland, Amazone, Bogballe jt.
Nagu müüjad ise arvasid, töötab Eesti põldudel ilmselt kõige rohkem Kuhni väetiselaotureid, sest seda müüvad nii Stokker Agri (Kuhn Axis) kui Valtra.
Viimastel aastatel on müügiedu saatnud Kvernelandi masinaid, mida Baltimaades müüb Dotnuvos Projektai. Positiivsed omadused on samad nagu Norra masinatel ikka: head materjalid, töökindlus, lihtsus. Aastas ostetakse neid veerandsaja ringis.
Nagu kinnitas aga Amazone'i põllumajandustehnikat müüv Imre Vilt osaühingust Jatiina, on viimasel aastal kõige enam ostetud Amazone Galose väetiselaotureid, 35.
Palju muud peale hinna
"Ühtseid kriteeriume, mille järgi ostuotsus tehakse, on väetiselaoturite puhul raske välja tuua," ütles Stokker Agri tootejuht Ergo Viil. "Ainult hind see kindlasti pole."
Väetiselaoturit valides tuleb arvestada eelkõige oma traktorite ja põllu vajadusega, samuti külviku ning taimekaitsepritsi laiusega, et tehnorajad sobiksid.
Seejärel vaadatakse ka kasti suurust ja materjali, etteande reguleerimist, ketaste hulka ja reguleerimisvõimalust, äärekülvi seadmeid jpm.
Väetisekülvikud erinevad peale mahu ja laotuslaiuse ka automatiseerituse taseme poolest. On selliseid, mida reguleeritakse käsitsi, ent ka selliseid, mille puhul väetisekoguse, väetamisnormi, maa-ala jne määrab automaatika. Kuna saagi jaoks on oluline väetamise ühtlikkus, on võimalik juhtida väetise laotamist GPSiga.
"Ärksamad masinamehed tahavad automaatikat, nii saab täpsemalt väetada, hoitakse väetist kokku ega väetata üle," ütleb Viil. "See-eest väiksemad tootjat tahavad lihtsust, et omal mõistus üle käiks."
Katsest on Taavi Võsa täpsemalt lubanud kirjutada augustikuu Maamajanduses.
Väetiselaoturid
Mark / Müüja
Kuhn / Stokker Agri OÜ
Amazone ZA-M / Jatiina OÜ
Sulky X36 Vision / A. Tammel AS
Bogballe M2W / Konekesko Eesti AS
Kverneland Exacta / Dotnuvos Projektai AS
Agrex DDI / Tatoli AS
