Mõne aja eest nõudis Läti ja Leedu kolleegidelt suurt vaeva ja rahakulu, et tulla toime ohtlikust taimekahjustajast viljapuu-bakterpõletikust vabanemisega ja selle teistesse riikidesse, sh Eestisse leviku tõkestamisega.

Kõige selle tõttu peab iga riik kontrollima ohtlike taimekahjustajate esinemist ja levikut.

Kontrolli tagamiseks on seatud ülesanded riikide vastutavatele ametiasutustele. Eestis täidab taimetervise valdkonnas neid ülesandeid põllumajandusamet, kelle üheks ülesandeks on ka kõrgema riskiga taimede ja taimsete saaduste tootjate ja turustajate registreerimine ning nende tegevuse kontroll.

Kõrgema riskiga taimedeks ja taimseteks saadusteks loetakse neid, millega koos levivad ohtlikud taimekahjustajad ja mis võivad põhjustada olulist majanduslikku kahju. Neist omakorda suurima riski allikaks loetakse paljundus- ja istutusmaterjali, kuna ohtlikust kahjustajast saastunud taimede turustamisega, nagu ka nende ettevõttesse või koduaeda toomisega, levitatakse ohtlikke taimekahjustajaid.

Kartuli-ringmädanik on Euroopa Liidu üks ohtlikumaid taimekahjustajaid, mille suhtes on liikmesriigid kohustatud kohaldama erimeetmeid. Tegu on ohtliku taimekahjustajaga, millest vabanemiseks keelatakse saastunud põllul kartuli kasvatamine kolmeks aastaks ning kohustatakse isikut täitma muid, sh rahalist kulu kaasa toovaid nõudeid, nagu saastunud kartulipartii hävitamine, kohustus kasutada kolme aasta jooksul 100% sertifitseeritud seemnekartulit jne.

Ohtlikust taimekahjustajast saastunud riikidele kehtivad piirangud nii teiste liikmesriikide kui kolmandate riikidega kauplemisel. Lisaks aitab 20% sertifitseeritud, s.t mitte ainult ohtlike, vaid ka teiste taimekahjustajate suhtes kontrollitud seemnekartuli kasutamine parandada nii kartuli saagikust kui kvaliteeti.

Eestis alustati tarbekartuli ringmädaniku monitooringuprogrammiga 2001. aastal. Kontrollitud 75 tarbekartuli partiist avastati ringmädanik üheksas. 2002. aastal avastati 18 kollet. 11 aasta jooksul kokku on Eestis tuvastatud 72 kartuli-ringmädaniku kollet.

20% sertifitseeritud seemnekartuli kasutamise nõuet tuleb käsitleda ühena abinõudest, mille tulemusena 2010. aasta oli esimene, kus uusi koldeid ei leitud.

Registrisse kantud ettevõtted peavad olema järelevalveametniku poolt perioodiliselt kontrollitud. Kui isik turustab tarbekartulit (näiteks müüb kartulit turul), peab ta olema kantud taimetervise registrisse. Vastavalt Eesti seadusele on isik kohustatud tasuma ühekordse riigilõivu registrisse astumisel.

Vanasõna ütleb, et parem karta kui kahetseda. Ohtlike taimekahjustajate puhul kehtib see täies ulatuses, ehkki aru saadakse sellest sageli alles siis, kui majanduslik kahju saadud ja on vaja hakata tegelema tagajärgede likvideerimisega.

Järelevalveametnikus võiks aga näha pigem abilist suuremate probleemide ärahoidmisel, kui et vaenlast.