Milline on kaubanduslepingute kumulatiivne mõju ELi põllumajandusele?
Nõukogu põllumajandusteemalisel kohtumisel 15. novembril 2016 esitasid Euroopa Komisjoni asepresident Katainen ja volinik Hogan uuringu tulemused seoses käivate ja tulevaste kaubandusläbirääkimiste kumulatiivse mõjuga ELi põllumajandussektorile. Uuringus loodi teoreetilised mudelid võimaliku majandusliku mõju kohta põllumajandusliku toidutööstuse sektoris, mis sisaldas ka teatavate põllumajandustoodete konkreetseid tulemusi pärast 12 kaubanduslepingu sõlmimist 2025. aastaks.
Kasutatud mudelitel oli teatavaid piiranguid, eelkõige seoses asjaoluga, et analüüsis kasutati tariifide vähendamist, selmet kasutada tundlike toodete puhul tariifikvoote, mis on standardne ELi tava kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel.
Kättesaadava metoodika piirangute tõttu ei ole uuringus üksikasjalikumalt analüüsitud teatavaid peamisi põllumajandustooteid. Kasu sellistele olulistele toodetele nagu puu- ja köögiviljad, vein, oliiviõli ja töödeldud toiduained üldiselt (mis moodustavad 70% ELi põllumajandusliku toidutööstuse ekspordist) ei olnud võimalik täpselt hinnata. Samuti ei olnud võimalik hinnata kasu, mis tuleneb geograafiliste tähiste kaitse paranemisest kaubanduslepingute sõlmimise puhul.
Seetõttu ei ole uuring tõenäolise tulemuse prognoos olukorraks, kui kõnealused 12 lepingut sõlmitakse. Enamike lepingute puhul on läbirääkimised veel käimas või pole nendega veel alustatudki. Siiski annab see komisjonile sobival ajal teavet seisukoha võtmiseks läbirääkimistel.
Miks uuring läbi viidi?
Euroopa Liit on juba sõlminud ja peab praegu läbirääkimisi mitmete kahepoolsete ja piirkondlike kaubanduslepingute üle. Muud läbirääkimised käivitatakse eeldatavasti lähiajal.
Pärast kaubanduslepingute jõustumist avaneb uusi võimalusi ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordiks, kuid samas suureneb ka import ning kasvab konkurents omamaistel toiduaineturgudel.
Uuringu eesmärk on aidata paremini mõista kõigi kõnealuste lepingute võimalikku majanduslikku mõju ELi põllumajandussektorile, keskendudes eelkõige olulistele toorainetele.
Milliseid lepinguid on käsitletud?
Uuringus keskendutakse 12 veel jõustumata kaubanduslepingule. Osade üle on läbirääkimised juba lõppenud (Kanada, Vietnam), mõned on läbirääkimiste eri etappides (USA, Mercosur, Jaapan, Tai, Indoneesia, Filipiinid), kahe puhul pole läbirääkimised veel alanud (Austraalia, Uus-Meremaa) ning kaks puudutavad olemasolevate lepingute uuendamist (Türgi, Mehhiko).
Kuidas on arvesse võetud juba jõustunud lepinguid (nt Lõuna-Korea ja Ukraina)?
Nende kaubanduslepingute mõju on ELi põllumajanduslike toiduainete kaubanduses juba nähtav. Need kuuluvad analüüsi puhul põhistsenaariumisse. Uuringus keskendutakse lepingutele, mis ei ole veel jõustunud. Olukorda uute lepingute sõlmise järel võrreldakse praeguse olukorraga, kus need lepingud veel ei kehti.
Milline on uuringu metoodika?
Arvestades, et enamiku käesolevas uuringus analüüsitud lepingute üle peetakse veel läbirääkimisi, ei saa hinnata iga lepingu konkreetset ja täpset tulemust.
Uuring põhineb seega stsenaariumide simulatsioonidel, mis on kujundatud majanduslike mudelite abil. Ühes on esitatud üksikasjalikumad tulemused ning selle fookus on üksnes mõningatel põhisektoritel (liha, piimatooted, teravili, suhkur, riis ja taimsed õlid). Mudel põhineb eeldusel, et nimetatud kaupu müüakse toorainena.
Kasu olulistele toodetele, mis moodustavad 70% ELi põllumajandusliku toidutööstuse ekspordist, ei olnud võimalik täpselt hinnata. Samuti ei olnud võimalik hinnata kasu, mis tuleneb geograafiliste tähiste kaitse paranemisest.
Hinnnang keskendub üksnes ELi ja vastava kaubanduspartneri imporditariifide vastastikuse liberaliseerimise mõjule ning arvesse ei ole võetud muid majanduslikku mõju evivaid sätteid (nt mittetariifsete meetmete, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vähendamine). Kõnealuses hinnangus ei kajastata nende meetmete mõju, mida EL on võtnud tundlike sektorite kaitsmiseks (nt piiratud tariifikvootide süstemaatiline kasutamine).
Ühendkuningriigi ELi liikmeks jäämise referendumi mõju ei ole samuti arvesse võetud.
Seetõttu annavad uuringu tulemused üksnes aimu teatavate liberaliseerimise stsenaariumide võimaliku suuna ja ulatuse kohta ning ei prognoosi tulevaste lepingute tagajärgi.
Milliseid stsenaariume on analüüsitud?
Uuringus kasutati kaht teoreetilist kaubandusstsenaariumi. Ühte nimetati „ambitsioonikaks” (98,5% kõikidest toodetest on tollimaksuvabad, sealhulgas tööstustooted, ning tariifide vähendamine 50% ülejäänud toodete puhul) ja teist „konservatiivseks” (97% kõikidest toodetest on tollimaksuvabad ning tariifide vähendamine 25% ülejäänud toodete puhul).
Siiski on need üksnes mudelid ja neid ei tohiks mingil juhul pidada käimasolevate läbirääkimiste võimalikuks tulemuseks.
Kummagi stsenaariumi puhul ei ole arvesse võetud tariifikvootide kehtestamist tundlike toodete jaoks, mis on ELi kaubanduslepingutes levinud tava, sest tariifikvoodid kehtestatakse alati mitmete tundlike toodete puhul. See oluline aspekt jäeti välja teoreetilise lihtsustamise pärast.
Miks ei paku uuring üksikasjalikke tulemusi kõikide põllumajandustoodete puhul?
Uuring on seotud mudelis kasutatud toodete loetelu ja üksikasjalikuma kirjeldamisega. Osalise tasakaalu mudel, mis annab kõige üksikasjalikumaid tootepõhiseid tulemusi, ei hõlma järgmisi peamisi sektoreid: puu- ja köögiviljad, vein, oliiviõli, erikultuurid ning kõik muud joogid ja töödeldud põllumajandustooted.
Üldise tasakaalu mudel näeb ette üldise kaubandusmõju puu- ja köögiviljadele (kui ühele sektorile) ning kangetele alkohoolsetele jookidele ja veinile (kategooria „joogid ja tubakas”). Oliiviõli, etanool ja muud tooted on hõlmatud laiemate kategooriatega, mille konkreetseid tulemusi on keeruline välja tuua.
Kas uuringus antakse tegevusjuhiseid selle kohta, kuidas EL peaks kaubanduslepinguid sõlmima ?
Ei. Ükski majanduslik uuring ei saa selliseid juhiseid anda. Mis tahes majandusuuringu (sealhulgas käesoleva) eesmärk on ennustada kaubanduslepingu eeldatava mõju suunda ja ulatust, võttes arvesse stsenaariumi eeldusi ja piiranguid. Tulemused kinnitavad, et ELi praegune lähenemisviis piirata impordi liberaliseerimist tundlike põllumajandustoodete puhul on õige kõikide kaubandusläbirääkimiste puhul.
Miks ei põhine uuringu kaubandusstsenaariumid nn tariifikvootide mahtudel?
Kuna enamiku lepingute üle peetakse veel läbirääkimisi (või pole need veel alanudki) ja tulemused ei ole ette teada, on võimatu kindlaks määrata realistlik stsenaarium täpsete tariifikvootide mahtudega. Uuringu ainsad erandid on Kanada ja Vietnam. Nende riikide puhul on läbirääkimistel kokku lepitud tariifikvoote arvesse võetud.
Tariifide osaline vähendamine tundlike toodete puhul on pigem teoreetiline lähenemisviis, kuid võimaldab säilitada järjekindla lähenemisviisi kõikide kaubanduslepingute puhul ning ELi ja kaubanduspartnerite vahelise sümmeetria.
Lisaks on parimal juhul ebatäpne võrrelda tegelikku importi ja tariifikvootide mahtusid, sest viimane näitab ekspordi võimalusi ja sellega ei kaasne automaatselt tegelik import. Näiteks Kanadal on alates 2011. aastast olnud võimalus ELi tollimaksuvabalt importida 48 200 tonni kõrgekvaliteedilist veiseliha, kuid nad ei ole seda kunagi märkimisväärsetes kogustes eksportinud. Sama tariifikvoodi raames toimunud USA eksport on alati olnud üsna vähene (vähem kui 40%) nende käsutuses olevatest kogustest.
Millised on tulemused liikmesriigi või piirkondlikul tasandil?
Mudelite valikuga seotud piirangute tõttu on tulemused kättesaadavad ainult ELi kui terviku jaoks.
Miks ei ole mudelites arvesse võetud on sanitaar- ja fütosanitaartõkkeid? Kui need oleks mudelitesse kaasatud, kas siis oleks oodata suuremat kasu ELi ekspordile või täiendavaid väljakutseid ELi impordile?
Me ei suuda praegu hinnata sanitaar- ja fütosanitaartõkete mõju majandusmudelitele usaldusväärse metoodika abil. Raske on määrata kasu, mis tuleneb ELile paranenud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, mis on kokku lepitud kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel. See ei tohiks nõrgestada kõnealuste läbirääkimiste eesmärke, kuna mitmed kaubanduspartnerid kohaldavad ELi eksportijate suhtes põhjendamatuid ja koormavaid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid. ELi impordi puhul ei ole EL kunagi üheski kaubanduslepingus teinud kompromisse seoses tarbijakaitse kõrge tasemega. Näiteks ei ole kunagi lubatud nn kasvustimulaatoreid ega muudetud oma teaduspõhist GMOde heakskiitmise protsessi. Need õiguslikud nõuded ELi impordi puhul jäävad kehtima (nt laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping), isegi kui tollitariifid on kõrvaldatud või on neid vähendatud, ning selline lahendus on osa ELi läbirääkimispositsioonist kõikide lepingute puhul.
Kuidas saavad kaubanduslepingud aidata vähendada sanitaar- ja fütosanitaartõkkeid?
Kaasaegsed kahepoolsed kaubanduslepingud aitavad tõhusalt kõrvaldada sanitaar- ja fütosanitaartõkked, mis on sageli tehniliselt keerulised, kulukad ja olnud kasutusel juba pikka aega. On mitmeid hiljutisi edulugusid sanitaar- ja fütosanitaartõkete kõrvaldamise ning ELi ekspordi hõlbustamise valdkonnas.
EL on ühtlustanud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete raamistikku ELi liikmesriikide vahelises kaubanduses, kuid kaubanduspartnerid ei ole seda alati tunnustanud ning vaatlevad iga liikmesriigi looma- ja taimetervise staatust eraldi. Komisjon püüab saavutada ELi ühtlustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete raamistiku tunnustamist kolmandate riikide poolt ELi kaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste kaudu. See peaks lõppkokkuvõttes huvitatud liikmesriikide või liikmesriikide rühmade jaoks kaasa tooma lihtsamad ja kiiremad heakskiidumenetlused ja kehtestama mittediskrimineerivad, ühtsed eksporditingimused kõikidele liikmesriikidele.
Mida ütleb uuring ELi põllumajanduse arengu kohta tulevikus?
Uuring on vahend, et anda tulevaste läbirääkimiste jaoks teavet, võttes arvesse teoreetilisi stsenaariume, mis hõlmavad tariifide vähendamist 50% ja 25% ning mittekvantitatiivseid piiranguid (tariifikvoote). Uuringu stsenaariumid ei ennusta ega kajasta edasiste läbirääkimiste tulemusi, mis kõige tõenäolisemalt pakuvad tariifikvoote tundlike toodete puhul.
Uuringu tulemused kinnitavad siiski selle lähenemisviisi õigsust, mida komisjon on kaubandusläbirääkimistel põllumajandust käsitlevate peatükkide puhul kasutanud. Piima- ja sealihasektori jaoks näib olevat mitmeid ekspordivõimalusi ning EL peab kindlameelselt läbirääkimisi tariifide ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks. ELi põllumajandusel on selge huvi säilitada ambitsioonikas rahvusvahelise kaubanduse tegevuskava, et mitte kaotada turuosa meie konkurentidele. Olulist lisakasu oodatakse töödeldud toiduainete ekspordivõimaluste paranemisest, geograafiliste tähiste tõhustatud kaitsest ning võitlusest ELi ekspordile kehtestatud sanitaar- ja fütosanitaartõketega.
Uuring kinnitab ka seda, et ELi range lähenemisviis piiratud juurdepääsuks tundlikele toodetele nagu loomaliha ja riis, on põhjendatud. ELi läbirääkijad peavad tulema toime oma partnerite ootustega kolmandates riikides ning nad on kindlalt otsustanud jätkata asjakohase kaitse pakkumist sellistele tundlikele toodetele, millel on märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne väärtus erinevates liikmesriikides.
Uuring on mõjus argument jõulise ja piisavalt rahastatud ühise põllumajanduspoliitika jätkamiseks tulevikus. Tugev ühine põllumajanduspoliitika on äärmiselt oluline nende jaoks, kes soovivad eksportida, ja nende jaoks, kes toodavad kohalikele turgudele. Ühtlasi tagab see säästva tootmise, mis kaitseb keskkonda ja edendab kliimamuutuse probleemiga tegelemist.
Allikas: Euroopa Komisjon
