Erinevalt autodest, mille puhul suurem osa ostetakse pruugitult (5-10 a vanused), liigub kasutatud traktoreid turul väga vähe, põhiliselt ostetakse uusi. Peale traktorite müügi tegelevad müügifirmad üha rohkem masinate tehnohoolduse ja remondiga.

Traktorite korrashoid lihtsustub

Traktorite remontimine on muutunud kergemaks. Traktorit ei pea osadeks lahti võtma saamaks teada, mis tal viga on. Kõik seadmed on ühendatud ühise andmesiiniga ning pannes selle külge spetsiaalse kontrollpuldi, on võimalik arvutiekraanilt vaadata, missugune osa vajab remonti või väljavahetamist.

Sama siini kasutades on võimalik ka vigu parandada, näiteks õiget sissepritsemomenti paika panna. Pardaarvutisse saab salvestada kõik vead, et hiljem oleks hea ülevaade.

Traktorite kasutamine muutub aina lihtsamaks, samas muutuvad need ehituslikult keerulisemaks ja uusi teadmisi-oskusi nõudvamaks. Esiplaanile on nihkunud diagnostika.

Tehnohooldust ja remonti tehakse vaid pärast diagnostika antud juhiseid, s.o diagnostika määrab masina tehnoseisundi ning tehtavate tehnohooldus- ja remonditööde vajaduse, aja ja mahu.

Firmadel on reeglina oma traktorite kohta täpne info nende tehnilistest iseärasustest, töökindlusest, korrashoiukuludest ja diagnostikast, töötunnilugejalt on näha ka töötundide arv.

Nende andmete järgi on kerge arvutada traktori kasutus- ja korrashoiukulude väärtus ühe töötunni, kulutatud kütuseliitri, küntud maa jms kohta.

2006. aasta kevadel küsitleti 160 põllumajandusettevõtet, statistiliselt lõpptöödeldavaks sai neist 51. Küsitleti neid, kus tootmise käive oli üle miljoni krooni. Valimis on suured ettevõtted formaalselt küll väikseima osakaaluga, moodustades ka proportsionaalselt väikseima grupi ettevõtetest. Samas on suured olulised põllumajandustoodangu tootmise mahtude mõjutajad, mistõttu uuringu kokkuvõttena valminud analüüsis on suurte ettevõtete tulevikuprognoosidele ja traktorite korrashoiule pööratud teiste suurusgruppidega võrreldes rohkem tähelepnu.

Vaatluse all olid Valtra/Valmet, New Holland, John Deere, Case, McCormick, Fendt, MTZ, K-701/700, T-150K.

Tüüpiline põllumajandusettevõte

Tüüpilises põllumajandusettevõttes oli meie andmetel 1000-2000 ha haritavat maad, tootmissuund looma- ja taimekasvatus, põhiline tulu saadakse piima müügist. Põllu- ning farmitööde tegemiseks on 20 traktorit, neist 5 uued, ostetud viimase 5 aasta jooksul (1 traktor aastas). Ülejäänud 15 on üle 15 aasta vanad, enamasti MTZ-id. Neist 5 seisab remondi ootel.

Ettevõttes on 8-10 traktoristi koos laudatraktoristidega, kes jõuavad teha kõik hädapärased tööd. Kokku on töötajaid ca 30, nendest juhtkond 3-5 inimest. Remondi-tehnikaala töötajaid on 2-3. Uuemate traktorite diagnostika, tehnohooldus ja remont tellitakse 95% ulatuses firma teenindusest. MTZ-traktorite diagnostika, tehnohooldus ning remont tehakse 100% oma jõudude-vahenditega.

Kui suured on remondikulud

Uurimistöös vaadeldi, kui suure osa moodustab üksikute traktoriagregaatide maksumus kogu remondi kuludest, sealhulgas toodi välja tasu remondi eest. Traktor jaotati 6 põhisüsteemiks ja agregaadiks ning selleks osaks, mis nende jaotiste alla täpselt ei mahtunud (tähis "muud"). Kuna traktorite valim oli väike, oli rehvide osatähtsus remondikuludes ülemäära suur (12%), mõjutades üldist pilti.

Korrektse tulemuse saaks ainult juhul, kui kõik vahetaksid rehve ühel ajal, mida pole võimalik reaalselt ellu viia, või vaadeldaks eraldi kuluartiklina. Samamoodi jäi muude kulude reale ühe New Hollandi konditsioneeri remont. Kõige suuremad kuluartiklid olid mootoridetailid ja muud (kõik, mis ei olnud esialgses nimekirjas), kokku 50%. Järgmised kulud jagunesid ühtlaselt 8% ja 13% vahel (sillad, rehvid, hüdrosüsteem, remonditasu, elektridetailid, tihendid). Remondi töötasu on 13%.

Uuringus osalenud ettevõtete traktorite arv on toodud joonisel 1 (joonis vaid paberkandjal).

Kõik küsitletud olid pika staažiga (15-35 aastat), traktorite kasutamise, sh korrashoiu valdkonnas töötanud mehed ning enamasti kõrgharidusega. Enamik oli töötanud kolhoosides-sovhoosides peainseneri või -mehaanikuna.

Traktoripargi üldnäitajad

Käive traktori kohta oli uuritud ettevõtetes vahemikus 400 000 kuni miljon krooni, üle 1 mln krooni traktori kohta oli käive 24%-l ja alla
400 000 17%-l ettevõtetest (joonis 2).

Nagu näha, kõigub erinevate ettevõtete käive ühe traktori kohta mitu korda. Põhiliselt põhjustab suuri erinevusi töökorras, kuid seisvate tehniliselt vanade traktorite erinev arv.

Nüüdisaegsetest traktoritest jagavad esikohta Valtra ja John Deere vastavalt 31 ja 33%-ga, New Hollandit on 18%. Teised margid on palju vähem levinud.

Joonisel 3 on toodud traktorite jagunemine markide kaupa ning joonisel 4 uute registreeritud traktorite jagunemine traktorimarkide kaupa Eestis ARK-i andmetel 2007 aastal (% registreeritud traktorite koguarvust). Liidrid on samad, Valmet ja John Deere.

29% vastanutest pidas traktorimargi valikul kõige tähtsamaks hinda, 25% head teenindust ning 21% lähedal asuvat teeninduspunkti.

Küsitletud ettevõtetes oli traktoreid kokku üle 1000, 71%-l ettevõtetest oli kuni 20 traktorit. Nendest oli 40%-l kuni kolm nüüdisaegset traktorit ja 38%-l 4-7. Iga aasta toimub järkjärguline vanade traktorite asendamine nüüdisaegsetega, protsessi kiirus sõltub põllumehe jõukusest. Levinuimad margid olid New Holland, John Deere ja Valtra. Kui siia juurde arvata ainuke vene traktor MTZ, mis on veel turule jäänud, siis võib öelda, et need neli traktorimarki teevad ära põhilise põllumajandustöö.

Nüüdisaegsed traktorid on suhteliselt uued. 70%-l ettevõtetest on enamik neist kuni kolme aasta vanused, ülejäänutel kuni 7 aastat vanad. Suurem osa vanu traktoreid on 12-15-aastased.

Haritavat maad traktori kohta oli 65%-l ettevõtetest alla 100 hektari. Üle 200 hektari oli 12%-l.

50% vastanutest arvas, et vene traktorid on keskmises tehnilises seisukorras, heas korras leidis need olevat 35% ja halvas 13%. Nüüdisaegsed traktorid on üldise arvamuse kohaselt 69%-l heas seisukorras, väga heas on need 20%-l.

Remondiruumid on heas seisukorras 68%-l ettevõtetest, halvas 26%-l. Sõna "hea" on muidugi suhteline, sest silmaga nähtu oli sellest erinev. Euronõuetele ei küündinud ükski töökoda ligilähedalegi.

Vanade vene traktorite remondiga on probleeme ainult 14%-l ettevõtetest. Hüdrosüsteemi ja jõuvõtuvõlli rikkeid tunnistas neist 21%.

Remondivaruosade ja töötasu kulutused

Küsitletud ettevõtete nüüdisaegsetel traktoritel on kõige suurem probleem mootor 31%-l ja jõuvõtuvõll 23%-l.

Kogu remondi ja varuosade kulust läks ühe alasüsteemi peale kõige rohkem Case'il - 36% (18 150 kr) - ning ülejäänud traktoritel 6-12%. MTZ-il kulus mootoridetailidele 15% (741 kr) kogu remondist ja töörahast.

Küllaltki huvitav on remondi tööraha kuluvõrdlus erinevatel markidel. MTZ paistab siin silma 39%-ga (1878 kr), nüüdisaegsete traktorite palgakulu oli tunduvalt väiksem - 7-16% remondikuludest. Kallite tagavaraosadega võrreldes oli remondi tööraha nüüdisaegsetel traktoritel siiski tunduvalt suurem kui MTZ-il, nt Valtral 8079 kr. Hüdrosüsteem moodustas John Deere'il 24% kogu remondist, elektrisüsteemi rikked McCormickul 35%. Muud osad moodustasid New Hollandil 46% remondikuludest.  

Selline jaotus, nagu tehti, annab kahjuks vähe infot. Palju mõjutavad kogu remondi kulu rehvid - Valtral moodustas kulu rehvidele 27% ja Case'il 19%.

Tehnohoolduse kulud

Tehnohoolduse kulud jaotati kolme alarühma:    

1) filtrid;

2) määrdeained;

3) tehnohoolduse töötasu.

Filtritele läks ühe aasta jooksul 34,6%-l traktoritest kuni 300 kr, 7,7%-l 300-3000 kr, 35%-l 3000-9000 kr ja 15%-l 9000-24 000 kr, ülejäänutel 24 000-36 000 kr. Filtritele kulus suurel grupil traktoritest keskmiselt 9300 kr, MTZ-l aga vaid 206 kr. Filtrite all mõistetakse tehnohoolduse käigus vahetatud filtreerivaid elemente, mis kuuluvad traktori komplekti.

Kolmandikul traktoritest läks määrdeainetele 9000-16 000 kr, 26%-l 16 000-24 000 kr, ülejäänutel 3000-9000 kr. Traktorite määrdeainete keskmine kulu oli 9600 kr. Määrdeainete all mõistetakse õlisid jt määrivate omadustega aineid.

Tehnohoolduse töötasule kulus peaaegu pooltel traktoritest kuni 3000 kr, 27%-l 3000-9000 kr, 19%-l kuni 300 kr, ülejäänutel 9000-36 000 kr (vt joonis 6). Tehnohoolduse töötasu all mõistetakse tasu hooldustöö läbiviijale. Keskmiselt oli ühe traktori tehnohoolduse tasu 3700 kr, MTZ-i puhul 200 kr.

Kõige suuremate tehnohoolduse kuludega paistab silma McCormick. Väga kõrgeks osutus John Deere'i tehnohoolduse hind. MTZ-i puhul moodustas see 29% (181 kr) kogu tehnohoolduse materjalist, mis oli peaaegu olematu, võrreldes teiste traktoritega (vt joonis 7).

Selline pilt on meie oludes siiski ebaloomulik ning vajab täiendavat uurimist.

Kulud ühes töötunnis

Tehnohoolduse kulud olid kõige suuremad McCormickul (26 kr/h),  pisimad Case'il (9 kr/h). Erinevus enam levinud traktorite vahel oli peaaegu kolmekordne. Remondikulu oli kõige suurem Valtral - 38 kr/h.

Teisel kohal oli John Deere, olles peaaegu samal tasemel. Kõige väiksemad olid remondikulud McCormickul ja Fendtil, vastavalt 19 ja 18 kr/h.

Kütusekulu erinevus traktorimarkide vahel oli 16%. Suurte rahaliste käivete juures on see oluline summa, mis peaks mõjutama traktorimargi valikut.

Suurimad kulutajad olid Massey Ferguson ja John Deere - 132 kr/h, väikseimad New Holland ja Case - 115 kr/h. Erinevate firmade traktorite korrashoiukulud on toodud joonisel 8, kuid andmed vajavad veel süvaanalüüsi.

Kokkuvõte ja järeldused

Uurimuses anti hinnang 51 suurema põllumajandusettevõtte traktoripargi korrashoiu kohta. Vaatluse all oli üle 1000 traktori, neist 231 nüüdisaegset.

Nüüdisaegsete traktorite korrashoiukulud on 5-11 korda suuremad kui tehniliselt vanadel traktoritel MTZ. Kuid sellele vaatamata tasuvad nende suurem tootlikkus (MTZ-ist 6-8 korda) ja kasutamismugavus end ära ning lõppkokkuvõttes on efektiivse suurtootmise tulevik võimsate, üle 180 hj nüüdisaegsete traktorite päralt.

Tänu pankade laenupoliitikale ostetakse enamik traktoreid liisinguga.

Erinevate firmade traktorite korrashoiukulud (remont, tagavaraosad, tehnohooldus, materjalid) kõiguvad mitmeid kordi. Selle hinna kujunemisprotsessi oleks vaja täiendavalt uurida.

Remondikulud jäid 24 000-50 000 kr vahele ja tehnohoolduse kulud 13 000-38 000 kr vahele. MTZ-traktorite keskmine remondikulu oli 5000 kr, tehnohooldusel üle 600 kr.

Remondi ja tehnohoolduse kulud on üsna suured, moodustades erinevatel traktorimarkidel kuni poole kasutatud kütuse hinnast.

Traktorite remonti ja tehnohooldust on võimalik organiseerida kolmel viisil.

    Omal jõul, mis on üsna raske töö tehnikajuhile - kust leida vahendeid heade spetsialistide motiveerimiseks, peale selle probleemid töövahendite, materjalide ja tehnilise infoga.

    Tööd tellitakse spetsialiseeritud firmalt või traktori müügiesindajalt. Hooajaliselt (külvi-, koristusperiood) võib tekkida ebamugav järjekord teenindusvõimsuse ebapiisavuse tõttu.

    Segavariant - osa töid tehakse ise, osa tellitakse väljast.

Nende kolme variandi remondi- ja tehnohoolduse kulud on väga erinevad.

Enamik põllumajandusettevõtteid teeb MTZ-traktoritele remondi ja tehnohoolduse töid omal jõul, nüüdisaegsetele traktoritele tellib need aga teenustööna spetsialiseeritud ettevõttelt.

Üleminekut nüüdisaegsetele traktoritele mõjutab vanade vene traktorite suur arv. Traktorituru jagavad omavahel Valtra, John Deere, New Holland ja MTZ. Ostueelistuse määrab kõige rohkem traktori hind, seejärel teeninduspunkti kaugus ettevõttest ning traktori töökindluse näitajad. Väiksemad ettevõtted eelistavad John Deere'e ja suuremad Valtraid.

    Süveneb trend traktorite tehnohooldus-, diagnostika- ja remonditöid ise mitte teha, vaid tellida need teenusettevõttelt. Traktorite remont ja eriti baasremont (kapitaalremont) ettevõttes on juba hääbumas, kadudes lõplikult koos pensionäridest remondimeeste ning tehniliselt vanade traktoritega. See on keeruline ja väga kõrget kvalifikatsiooni nõudev valdkond. Eettevaatlikud ja targad põllumehed ei investeeri juba ammu traktorite remonditöökodadesse ja seadmetesse.

    Vaatamata ülaltoodud trendile, ollakse ka nn pehmema variandi poolt. Traktorite remonti ja tehnohooldust on mõistlik püüda tehniliselt vanadele traktoritele teha maksimaalselt oma jõududega.

    Nüüdisaegsete traktorite remonti ja tehnohooldust ettevõttes tehes tuleb vaadata asja kompleksselt. Kas on olemas vajalik väljaõppinud kogemustega personal või tuleb seda otsida-koolitada? Kas on olemas vastavad ruumid ning diagnostikaseadmed? Määravaks oma jõududega töö mahu kujunemisel saab traktorifirma teeninduspunkti kaugus ettevõttest ja selle võimsus (mitut traktorit saab ühekorraga teenindada) ning kui pikk on punktis tööde järjekord. Mitmed kurtsidki pikki teenindusjärjekordi. Põllumees ei taha leppida olukorraga, kus näiteks suvel heinaajal heinatöödele planeeritud traktor peaks seisma kaks nädalat remondi ootel, sest firma teenindus on ülekoormatud.

    Ettevõtete esimese ringi nüüdisaegsete traktorite ressurss (12 000 tundi) hakkab lähiaastail ammenduma ja nende remondikulud järsult suurenema. Tekib probleem, kui suurte remondikuludeni on traktorit mõistlik pidada.

    Põllumajandustoodete omahinna arvutusse tuleks eraldi reana lisada traktorite korrashoiukulud nii, nagu nad on tegelikult.

    Traktorite remondi ja tehnohoolduse ümberkorraldamine, veoautode kadumine ja auto-transpordi asendumine traktoritranspordiga on oluliselt muutnud ettevõtte tehnikajuhi (peainseneri) rolli ning kohta ettevõttes. Seda tuleks arvestada koolitusprogrammide kaasajastamisel.

Artikkel ilmus ajakirja Maamajandus detsembrinumbris.