Milline tuleb selle aasta saak?
Farm Plant Eesti teravilja tootejuht Marge Pähkel selgitab, et lähiajal on kolm olulist teemat, mida jälgida: kas mullust vilja jagub uue saagini; kui suured on talvekahjustused Euroopas, Ukrainas ja Musta mere piirkonnas ning millist mõju avaldab teraviljakasvatusele Euroopa tänavune hiline kevad.
Need on peamised tänavuse viljasaagi, aga ka hinna kujundajad. Börsihinda kõigutavad ka riikide viljavarude raportid ja Hiina linnugripp.
Kuigi kõrget hinda saada on hea, pakuks põllumeestele suuremat kindlust stabiilne hinnatase, arvab Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. “Eelmise aasta juulis oli uudis see, et mujal maailmas põud saagi põllult ära võttis ja Eesti põllumees superhead hinda sai. Kas peaksime jälle lootma, et kuskil mingi jama juhtuks või oleks hea uudis see, kui turul valitseb stabiilsus?” küsib Ameerikas.
Vana vilja seis
Korduvalt on räägitud, et meie hinda mõjutab kogu maailmas toimuv.
“Viimane järsk hindade muutus maailmas oli Eesti teraviljafoorumi päeval 28. märtsil,” toob näite Marge Pähkel. Nimelt tuli samal päeval välja USA viljavarude raport, mis näitas, et USA ladudes on 10 miljonit tonni maisi ja 1,1 miljonit tonni nisu rohkem, kui prognoositi. “Hinnad langesid kahe tunniga kaheksa euro võrra ning need arvud üllatasid turgu niivõrd, et nisuhind püsis mitu päeva neli protsenti tavatasemest madalamal!”
Kopenhaageni börsi teraviljamaakleri Indrek Aigro sõnul on maailmas söödanisu juba samahästi kui otsas ning mais otsa saamas. Kuna odra kasvatamine on viimastel aastatel langenud, pole ka sealt kompensatsiooni loota.
Niisiis on vana saagi tegelik seis Euroopas ja maailmas järgmiste kuude oluline teema – kas Euroopas jagub vana vilja kuni uue saagini ning kui pikalt on tehased end viljaga varustanud.
Uue saagi lootused
“Uue saagi osas on pilt maailmas ilus,” väidavad nii Pähkel kui Aigro. Midagi väga negatiivset ei ole viimastel kuudel juhtunud. Suured põuapiirkonnad on vihma saanud ning külmakahjustusi pole veel kokku loetud.
“Arvatavasti saavad Lõuna-Euroopa põllumehed seekord korraliku saagi, kuna kõik sademed lähevad praegu sinna ja juba tavaliseks muutunud põuda nende taliviljad kannatama ei pea,” kinnitab ka Ameerikas.
Marge Pähkel selgitab, et teisel pool maakera, kus saak juba koristatud või koristus käib, lõpetas suur viljatootja Austraalia just koristamise ja sai keskmise saagi, ca 22 miljonit tonni. Samas on näiteks Argentina saagiprognoos ligi 4 miljonit vähem kui tavaliselt.
Euroopas prognoositi Pähkli sõnul aga tänavuseks 3,8 miljoni tonnine viljatoodangu kasv.
Jõgeva sordiinstituudi direktor Mati Koppel tõi teraviljafoorumil välja ka Euroopa põllumajandusorganisatsioonide katusorganisatsiooni COPA prognoosi.
Selle järgi suureneb Euroopa teraviljapind 700 000 ha. Euroopas nähakse ette nisu, odra ja rukki külvipindade kasvu. Kõige rohkem laieneb rukki kasvupind – 3,8 protsenti, mis peaks tõstma vähemalt kolm protsenti ka kogutoodangut. Nisu kasvupind laieneb 0,3 ja odra kasvupind üks protsent. Kõige suuremat kasvu kogu viljade lõikes prognoositakse Hispaanias, neli miljonit tonni.
Rapsi saak ja hind
Samas hakkab optimistlikkust vähendama veniv talv ja hiline kevad. Näiteks Prantsusmaa vähendas juba oma saagi prognoosi viie protsendi võrra.
Teravilja omast veidi erinev on Pähkli sõnul olukord rapsiga. Kuna rapsi kasutamine maailmas on seotud soja kasutamisega, sõltub rapsi hind ka sellest, mis juhtub sojapõldudel.
Farm Plant Eesti viljapealik Pähkel selgitab, et Brasiilias on praegu sojakoristuse aeg ja veebruaris-märtsis eksporditi väga suuri koguseid USAsse, kuna USA mullune sojasaak sai tugevalt kahjustada.
Ka Hiina linnugripp on teinud turud veidi närviliseks, sest ei teata veel haiguspuhangu tegelikku seisu. Kui asi on tõsine, väheneb Hiinas nõudlus soja järele. See võib viia sojahinna alla, mis omakorda võib tõmmata endaga kaasa ka rapsihinna.
Sellegipoolest plaanib Austraalia, kes lõpetas koristuse ja sai rapsi saagiks 3,2−3,5 mln tonni, esimest korda eksportida rapsi Hiinasse, ca 8−9% oma saagist. Seesama kogus oli varem prognoositud Euroopasse, kus rapsi toodetakse oma vajadustest natuke vähem.
Kui nii sünnib, võib Euroopas rapsi veidi puudu jääda. Samas on Euroopa enda uue rapsisaagi prognoos hea, pluss 0,5 miljonit tonni, ja püsib 20 mln tonni juures.
“Väga suure tähtsusega on rapsi puhul informatsioon talvekahjustusest Euroopas, see selgub lähiajal,” ütleb Pähkel. Juba tänaseks on tema sõnul teada, et Leedus on ulatuslik rapsipõldude talvekahjustus, ka Lääne-Lätis on rapsipõllud saanud tugevalt kahjustada ning Põhja-Taanis arvatakse, et talirapsipinnast on 10% hävinud.
“Nüüd tasub põllumeestel jälgida, mis seis on Saksamaal ja kui palju mõjutas hiline lumi Poola põlde. Iga uudisekild suurema riigi kohta võib meie tänavust viljahinda mõjutada,” sõnab ta.
Euroopa börsihinnad
9. aprilli seis, eurot tonn
- Raps 470
- Toidunisu 244
- Söödanisu 200
- Õlleoder 241
- Mais 225
Allikas: Liffe
