Millist toitu Eesti Hiinasse viib?

Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjaile ja toidutööstustele kahtlemata ahvatlev. Kui praegu ekspordime toidukaupadest sinna kõige suuremas mahus mustikaid, siis suur huvi on viia Hiinasse ka piimatooteid, kirjutab Maablogis kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak.

Põllumajandussaaduste kaubandus Eesti ja Hiina vahel näitab ekspordikasvu, kuigi mahud on veel väga väikesed – mullu ületas Hiinasse müüdavate toidukaupade maht esimest korda 10 miljoni euro piiri.

Eesti peamine ekspordiartikkel Hiina turule on olnud külmutatud mustikad, mis moodustavad üle 80% põllumajandussaaduste ekspordist Hiina. Olulisel kohal on ka erinevad kalatooted ja krevetid. Naturaalse mee eksport Hiinasse mullu võrreldes 2012. aastaga küll kahekordistus, kuid kogus oli siiski tagasihoidlikud 13 tonni.

Varasemalt, 2011. ja 2012. aastal on Hiinas olnud nõudlust ka meie külmutatud kana, mitteaktiivse pärmi, viina ja joogivee järele, kuid aastane ekspordimaht on igal grupil jäänud vahemikku 20 000 – 200 000 eurot.

Hiinast Eestisse tuuakse toiduaineid mastaabisäästu loogikast lähtuvalt pigem läbi teiste Euroopa Liidu riikide. Kaudne import on viimase aasta jooksul püsinud stabiilsena. Peamised impordiartiklid on olnud töödeldud teraviljad, kuivatatud või konserveeritud köögiviljad, loomasööt ja kalatooted.

6.-12. juunini Hiinas visiidil viibiv Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et Eesti toidukauba eksport Hiina on tõusmas arvestatavaks teemaks ning meie toidutootjatel on selge huvi järjest enam sealsel turul kanda kinnitada. Tema sõnul oleks Eesti tootjatel suur huvi viia Hiina turule ka piimatooteid, kana- ja sealiha, veiseliha, maheteravilja ja valmistoite.

Varasemalt on teatanud näiteks E-Piim ja Saaremaa Piimatööstus, et soovivad beebitoidus kasutatava vadakupulbriga pääseda Hiina turule.