Minister: hobusekasvatajad peavad seljad kokku panema

                     
Minister: hobusekasvatajad peavad seljad kokku panema
Foto: Andres Putting

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on kindel, et hobumajanduse tähtsus Eestis suureneb. Selle eelduseks on aga hobusekasvatajate omavaheline koostöö, riik saab olla partneri ja vaidluste korral ka vahemehe rollis.

Euroopas on riike, kus hobumajandus on suur majandusharu – Holland, Belgia, Taani. Kas Eestis võiks see samuti olla? Või pole meil mõtet unistada?

Unistada võib ja seda lausa peab tegema, ilma unistusteta arengut ei toimu. Hobumajandus on Eestis majandusharu, kus kogu potentsiaal pole veel kaugeltki ära kasutatud. See on maamajanduse tulevikuvaldkond. Ma mõtlen tõesti lootusrikkalt, et hobune toob linnast maale inimesed ja nendega koos ka raha. Sigalas noori daame ja tütarlapsi ei näe, tallis aga küll.
Praktiline, tootev põllumajandus vajab üha vähem inimesi, masinad teevad palju tööd ära. Hobused on aga emotsioone tekitavad loomad, kel on kaugemas tulevikus suur roll maa- ja regionaalpoliitikas.

Paraku peab ühiskond suuremahulise ja eduka hobumajanduse jaoks päris hästi arenenud olema. Vaba aega ja raha peab jaguma nii hobusekasvatajatel kui teistel inimestel. Meil on üheks takistuseks hetkel üldine madal ostujõud ja see, et inimestel on liiga vähe vaba aega.

Viimastel kuudel on erinevad hobuorganisatsioonid üksteisele sammu lähemale astunud, paar korda juba ühise laua taga istunud ja mõnedes küsimustes ka koostööd tegema hakanud. Milline see koostöö teie arvates olema peaks?

Hobuorganisatsioonid on olemas ja nad on ka täna meile partneriteks. Küll aga peab ütlema, et sektor on killustunud. Ühtset hobusekasvatuse sektori esindust pole olemas.

Kuid tunnistan, et me ei jõua kõigi organisatsioonidega eraldi tegeleda. Ootame, et meil oleks üks tugev partner, kes ettepanekuid teeb ja meiega läbi räägib, olles oma seisukohad eelnevalt erinevate hobuorganisatsioonidega läbi vaielnud. See on meie unistus ja soov. Mis ei välista, et erinevatel osapooltel on erinevad huvid, kuid me saame neid ka erinevalt käsitleda.

Oleme alustamas järgmiseks EL eelarveperioodiks (alates 2014) uue maaelu arengukava koostamist. Seal võiks hobumajandus sees olla samamoodi nagu teised põllumajandussektorid.
Ka tõuaretuses ja tõuraamatute pidamise alal saaks hobusekasvatajad senisest paremini koostööd teha. Tuleks selgeks vaielda, millised on ohustatud tõud, kas aretust ja säilitust saab koos käsitleda või peaksid need olema selgelt eraldi ja muud sellised asjad. Valdkondi, milles koostööd teha, jagub.

Ametnikega on sageli raske rääkida, nad ei julge öelda välja asju, mida peaks ütlema. Püüavad liiga viisakad olla. Ka selgitusi jagatakse vähe. Näiteks ei saa hobusekasvatajad aru sõnnikuhoidlate ehitamise nõuetest. Kas viga on suhtlemisoskuses, suhtumises või suutlikkuses?

Hobumajandus on Eestis küll väga väikesemahuline, kuid erinevad suunad ja mitmekesisus on selles olemas. Meil ei ole võimalik iga suuna peal palgal hoida pädevat ametnikku. Üks ametnik peab tegelema mitmete asjadega ning selle all kannatab tema pädevus.

See pole mitte ainult hobumajanduses nii, vaid ka karusloomakasvatuses, mesinduses ja mujal.

Ei maksa loota, et me saaksime lähiajal pädevaid ametnikke juurde võtta. Esiteks pole riigil selleks raha ja teiseks pole meil ka pädevaid inimesi saadaval. Hobuorganisatsioonidesse peab ka töötajaid jaguma.

Teine probleem on ametnike alahoidlikkus, mis pole seotud nende kompetentsiga. Eriti väljendunud on see neil, kel juba mõningane ametnikutöö kogemus olemas. Kuna valitsused ja ministrid vahetuvad, kaaluvad ametnikud oma igapäevatöös sageli, kui aktiivne ühe või teise poliitika elluviimisel olla võib. Kardetakse, et neid, kes eelmise valitsuse poliitika ellurakendamisel olnud väga aktiivsed, vaadatakse uues olukorras kui mittesoovitud isikuid.

Probleemiks on ka liigne ettevaatus ja kartus, eriti suhtlemisel esindusorganisatsioonidega, kes ametnike arvates võivad ministrile lähedased olla. Ma ei arva, et see tendents on väga suur, aga üksikutel juhtudel tunnetatav. Paljud ei taha ka konflikti sattuda ja püüavad kõigiga hästi läbi saada.

Üksikutel juhtudel on tegemist initsiatiivi puudusega, just selgitamisel, koolitamisel, nõuete tutvustamisel.

Umbes 10 aastat tagasi töötas ministeeriumi juures eesti hobuse komisjon. Probleemid ja erinevad seisukohad vaieldi selgeks ning eesti hobusel läheb täna hästi. Tori hobuse osas aga on hobusekasvatajad jätkuvalt erinevatel seisukohtadel. Kas ministeerium on valmis võtma vahemehe rolli ning moodustama tori hobuse komisjoni, kus asjad saaks sirgeks räägitud?

Jah, mõned keerulised küsimused on meil ka üksikute teiste loomaliikide, näiteks lammaste osas.

Nii hobuste kui lammaste puhul vaieldakse päris kirglikult. Ministeeriumi ametnikud ja poliitikud aga pole minu arvates õiged inimesed neid asju otsustama. Nõus, et seadusi võtavad lõpuks vastu poliitikud, kuid oleks naeruväärne, kui Riigikogu hakkaks hääletama selle üle, kas maalammas on säilinud või mitte. Seda peaks ikkagi ütlema teadlased, spetsialistid, eksperdid. Nende soovituste baasilt saavad poliitikud otsuse teha.

Ka tori hobuse puhul peaksid asjaomased spetsialistid seisukohad selgeks vaidlema. Kui meil endal eksperte ei jagu, tuleb abi paluda välismaalt.

Küll aga võiks ministeerium olla n-ö riikliku lepitaja rollis, kes ütleb, et nii sõbrad, nüüd istume maha ja räägime asjad sirgeks. Siis saab edasi minna ja areneda. Tunnistan, et vahemehe ja lepitaja rolli peaksime me täitma aktiivsemalt. See on üks võimalus tulevikus asju parandada.
Küll oleks hea, kui organisatsioonid annaks vahemehe vajadusest otse ministrile teada. Mõnikord on nii, et asjad ei jõua ametniku juurest ministrini. Ministri initsiatiivil saab siis osapooled kokku kutsuda.

Avaldatud toimetuse loal lühendatult ajakirjast Oma Hobu 3/2011. Täispikka versiooni saab saab lugeda ajakirjast.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.