„Eestis on 125 000 hektarit maad hoitud heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, kuid tootmisest väljas ning potentsiaal tootmismahtude suurendamiseks ja uute välisturgude leidmisel on ilmne.

Samuti on meie põllumajandusel kõrge potentsiaal lisandväärtuse tõstmisel ehk toorainest kohapeal toodete valmistamiseks. Mullu läks põllumajandussaaduste ekspordist toorainena välja 36%, seda on liiga palju,“ märkis minister.

„Globaalsete kliimamuutustega kaasneb järjest rohkem prognoosimatuid pöördeid, mis oluliselt mõjutavad toidutootmist üle kogu maailma. Esmapilgul võib Eesti asend tunduda turvalisem, kuid ka meie toidutootmistehnoloogiad peavad muutuma jätkusuutlikumaks ja selleks valmistudes tuleb juba praegu riske adekvaatselt hinnata,“ ütles Tamm.

„Toonitan, et riskijuhtimine on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal põllumajandusministrite mitteametliku kohtumise teema: algatame arutelu, kuidas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames saaks riskijuhtimist paremini korraldada. See on Eesti panus riskijuhtimismeetmete täiustamisesse ÜPP 2020+ raames,“ selgitas Tamm.

„Majanduslikest riskidest teame, mida tähendas Vene turu äralangemine. Nii Maaeluministeerium kui ka Veterinaar- ja Toiduamet on palju rõhku pannud Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele uute turgude avamisele. Rohkem on teada jõupingutustest ja edusammudest Jaapani ja Hiinaga, kuid sama tõsine töö käib Kagu-Aasias laiemalt, lisaks Põhja-ja Kesk-Ameerikas,“ täpsustas Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamm andis suurkogul 21 silmapaistvale põllumehele ja maaelu edendajale Eesti põllumajanduse suurkuju Carl Robert Jakobsoni kujutisega hõbedase aumärgi „EestiMAA Heaks!“. Aumärk antakse silmapaistvate teenete eest Eesti maaelu ja põllumajanduse edendamisel, samuti panuse eest põllumajandushariduse vallas ja maakultuuri edendamisel.