Minister Tarmo Tamm: Fantastiline! Inimesed on teinud väga tublit tööd, aga mett ostan ikka kindla mesiniku käest

 (12)

Eesti toidukaupade tarbimise uuringute esitlus
Eesti toidukaupade tarbimise uuringute esitlusFoto: Sven Arbet

Maaeluminister Tarmo Tamm annab oma hinnangu kodumaistele toidukaupadele ja elanike ostueelistustele, kommenteerides vastavat Konjunktuuriinstituudi uuringut.

Millise hinnangu annate meie kaubanduskettidele? Kus müüakse kõige rohkem kodumaist toidukaupa?

Konjunktuuriinstituudi uuringus toodi välja, et elanikud eelistavad valdavalt kodumaist toidukaupa, mis on väga meeldiv ja positiivne. Kui vaid kaupluseketid suudaksid inimestele seda rohkem promoda. Kui räägime toiduainetest, siis kõige suurema 80-protsendilise Eestimaalt pärit toiduainete osakaaluga oli Coop.

Kui ma lähen Coopi poodi, siis tean, et suur enamus selle kaupluse tootevalikust on pärit Eestimaalt. Kodumaise toidukauba osakaaluga järgnesid Selver, Rimi ja alles siis tuli Maxima. Mida rohkem kapital Eestist kaugeneb, seda suurem tõenäosus on, et seal on vähem Eestimaalt pärit toiduaineid.

Kas vahel turul ka käite?

Turul käia eelistan ikka. Aga lisan, et eelistan ka kindlaid poode – kindlat lihapoodi, mis jääb mu koduteele ja kus ma tean, et sealt saab Eestis toodetud sealiha. Ma eelistan mett osta kindla mesiniku käest, sest tean, et see on 100-protsendiliselt Eesti korjealadelt saadud mesi. Mee puhul oleneb ka, kust seda mett kokku korjatakse.

Kanamunadest eelistan õnnelike kanade mune, mille kohta tean, et need on Eestist pärit.

Seotud lood:

Kas peate silmas Kehtna Mõisa OÜ kanakasvatust, seal on õnnelikud
õrrekanad?

(Minister hakkab naerma). Ma ei oska niimoodi vastata. Aga kindlasti eelistan ma Eesti tooteid ja püüan veenduda, et toode oleks Eestist pärit. Kui ostan, siis suudan natuke rohkem maksta, kui tegu on kodumaise tootega.

Samas tarbijal on suures kaubanduskeskuses mõnikord keeruline kodumaiste-välismaiste toodete vahel orienteeruda.

Millised on teie lemmik-piimatooted?

Minu jaoks on nad kõik tublid ja võrdsed, kes Eestimaal tegelevad toiduainete tootmise ja töötlemisega. Aga siin on väga palju meeldivaid üllatusi ja sortiment laieneb. Tootjad saavad järjest rohkem aru, et nad peavad ise tarneahelas kaasa rääkima. Konkreetselt saan rääkida nendest toidutootjatest, keda viimasel ajal olen külastanud. Nädal-paar tagasi külastasin Andre juustufarmi, kus talunikud ise toodavad piima, teevad ise juustu. Uudiseks oli see, et kevadel avavad nad ka poe, nii et kogu tarneahelas saavad nad ise ka kaasa rääkida.

Külastasin ka üht kitsefarmi, kus pererahvas tegutseb samamoodi – ise kasvatavad kitsi ja töötlevad piima juustuks.

Kas see oli Repinski kitsefarm?

Ei, see oli Põlvamaal Üvasi talu. Seal elab noor pere, neil on sadakond kitse. Nad ise töötlevad kitsepiima ümber juustudeks ja teevad muid tooteid. Ise ka turustavad ja praktiliselt ostetakse kõik nende tooted ära, ladu on tühi ja nende kaup defitsiit.

Kuidas teile Andre talu juust maitses?

Väga maitsev! Need inimesed on teinud fantastilist tööd, nad on sisuliselt ise ennast koolitanud juustumeistriteks ja kogu juustuvalmistamise tehnoloogia endale selgeks teinud. See on väga suur töö. Kiitus sellistele inimestele!

Väga positiivne on see, kui tootjad teevad ise piimast lõpptoote, kui neil on müügikohad ja nad saavad ise ka tarneahelas kaasa rääkida.

Milliseid toidutootjaid veel esile tõstaksite?

Ma saan rääkida vaid nendest, keda hiljuti külastasin. Näiteks eelmisel reedel kohtusin Pärnumaal kalandussektori esindajatega. Ka kalanduses tehakse väga häid tooteid. Kalandussektori esindajad mõtlevad väga palju ka tootearenduse peale, tulevad järjest uute toodetega turule ja nende tulevikuperspektiivid on muljet avaldavad. Eri kalatooteid eksporditakse juba 58 riiki.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare