Ministrid vaidlevad Natura toetuse pärast
Keskkonnaminister tahaks, et toetusesummat juba tänavu suurendataks, kuna see ei kata metsaomanike majandamiskeelu tõttu saamata jäävat tulu. Põllumajandusminister arvab, et kui keskkonnaministeeriumil selline soov on, siis leidku raha oma eelarvest.
Vaidluse taga on nüanss, et keskkonnaministeeriumi arvestuse järgi jääb Natura toetusteks plaanitud raha perioodil 2007–2013 üle ja ülejääki saakski täiendavaks toetuseks kasutada.
Põllumajandusministeerium arvab aga, et toetuse küsijaid tuleb juurde ja ülejääki ei teki.
Keskkonnaministeeriumi on toetamas Eesti Erametsaliit, kes ka ei usu, et väike-metsaomanikud, kellel paar hektarit Natura ala, veel toetust küsima ruttavad, kuna see küsimine on seotud suure bürokraatiaga.
“Meie tegime kord ettepaneku Natura toetustest üle jäävat summat kasutada hoopis metsa maaparanduse täiendavaks toetamiseks, aga seda ettepanekut ka kuulda ei võetud,” ütles erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.
Arvatav ülejäägisumma, millest jutt käib, jääb kuue miljoni euro kanti.
Natura metsamaa toetust saavad metsaomanikud maaelu arengukava alusel.
Alal kus majandustegevus on piiratud (piiranguvöönd), saab toetust 60 €/ha aastas, ja alal kus majandustegevus keelatud (sihtkaitsevöönd), on summaks 110 €/ha aastas.
Toetusesumma ei kata tegelikku saamata jäävat tulu, mis majandamiskeelu puhul oli 2007. aasta arvestuste järgi 160 €/ha aastas.
Brüsseli dokumentide järgi võinuks perioodil 2007–2013 Natura metsamaa toetus olla kuni 200 eurot hektari kohta ja põhjendatult ka rohkem.
Näiteks Leedu metsaomanikel on juba praegu võimalik saada toetust 179 €/ha aastas aladelt, kus uuendusraied keelatud. Läti metsaomanikel on võimalik metsamajandamiskeeluga Natura alal saada toetust kuni 120 €/ha aastas.
Praeguste vaidluste taustas käib jutt, et kindlasti tuleks Eestis Natura toetusi suurendada järgmisel rahastamisperioodil.
Põllumajandusministeerium lubab, et toetus jääb alles, aga rohkem ei ütle. “Natura 2000 erametsamaa toetamisega on vaja jätkata, aga see, milliseks rahastamine kujuneb, sõltub maaelu arengukava 2014–2020 koostamisest,” ütleb põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
