Kõige suurem probleem on see, et taimedele pole tekkinud peale kaitsvat vahakihti. Tavaliselt tekib taimedele vahakiht just kuumematel perioodidel. Sel aastal aga tavapärast maikuust kuuma polnudki. Samuti pärssis vahakihi teket ka tuul, mida oli sel aastal kogu aeg. Ilmselt seetõttu ongi taimed igasugustele stressi soodustavatele tingimustele nii vastuvõtlikud. Lisaks soodustas põud taimedes stressi, eriti tugevalt avaldusid stressitingimused nendes põllu osades, kus oli liivakam ja kergem muld. Selline olukord esines ka väga põuakartlike muldadega piirkondades. Taimed ei saanud juurte kaudu toitaineid kätte ja taimekaitsevahendite ja leheväetistega pritsimine avaldus tugevate heledate vôi pruunikate laikudena põllul. Väga tugevalt on mõjutanud laiguliste põldude teket ka mulla orgaanilise aine sisaldus ja mulla pH ning madalam väetusfoon, kehvemad kohad põldudes lõid välja ja muutusid kollased. Tava-aastatel sellised kohad põldudes ei avaldu, ning saak on ühtlane, kuid sel aastal, kuna kahjustused on olnud üsna märkimisväärsed, jääb ilmselt saagikus põllu erinevates piirkondades kõikuvaks.

Preparaatide kahjustused ei löönud kohe peale pritsimisi välja vaid ilmnesid umbes 3 kuni 5 päeva möödudes. Peamine põhjus on selles, et toimeained kogunevad taime lehtedesse ja liiguvad tipu suunas ja koonduvad sinna. Sageli on olnud kahjustuse aktivaatoriks väga madal öine temperatuur. Just suured temperatuuri kõikumised soodustasid omakorda taimedel toitumishäireid ning suurenes haigustesse nakatumise võimalus. Paljud arvasidki, et taimed jäid väga kiiresti haigeks, aga tegelikkuses sai enamus kahtlustest ümber lükatud ja need tunnused tuvastasime pritsimiskahjustusena. Pritsimis-kahjustuse eristamine haiguselaikudest on üsna lihtne. Pruunid või kollakad laigud, mis sarnanevad nii pruunlaiksuse kui helelaiksusega on näiteks kõikidel taime kolmandal või teisel lehel ja lipuleht on täiesti terve. Kõik sõltub sellest millal pritsimine on tehtud.

Kui pritsimine on tehtud sel ajal kui lipuleht on olnud osaliselt väljas võib kahjustus avalduda ka lipulehel. Sageli on lehetipp otsast pruunikas ja lehtedel heledamad säbrud või laigud. Märgatavamalt avaldub füsioloogiline häire piirkondades, kus kasvutingimused on taimele ebasoodsamad. Eriti peaks kahtlustama füsioloogilist põhjust siis, kui hiljuti on haigusetõrje tehtud.

Tähelepanuväärne on veel see, et talinisusortidel Fredisel ja Skagenil on sel aastal tugevalt nakatunud pruunlaiksus ja helelaiksus. Mujal Euroopas, s.h. Rootsis on samuti need sordid väga haiged ning väga suureks probleemiks on seal ka kollane rooste. Toodetest sobivad kasutada Prosaro, Fandango, Siltra Xpro, Opera N, Ceriax, Amistar Xtra jt. Kindlasti ei tohiks kasutada kahjustatud taimede korral täisnormi vaid piirduda lubatud miinimum normiga. Sest taim ei pruugi täisnormile vastu pidada ja samas tuleb arvestada, et strobiluriinide sisaldus paljudes toodetes pikendab kasvuperioodi. Samas on jälle vajalik kasutada strobiluriine sisaldavaid tooteid, kuna nad mõjutavad taime füsioloogiat ja tekitavad rohendavat efekti, mida me praegusel juhul väga vajame.

Tundub, et probleemid on ka pritsimistehnikas, nimelt suure piisa ja madala surve puhul jäävad taime lehtedele tilgad, mis hommikuse päikesega tekitavad nö. luubi efekti ja päikese põletuse. Kuuma temperatuuri pole meil sel aastal küll olnud, aga vaatamata sellele on päikesekiirgus intensiivne. Soovituslikust väiksema pritsimisvee kogus on põhjustanud samuti kahjustusi.

Mida oleme soovitanud ja soovitame ka edaspidi sellisel puhul teha? 

Magneesium ja mangaan on sel aastal võtmeelementidena koos aminohapetega aidanud stressitingimustest üle saada. Väga tõhus lahendus on kasutada 2 kg/ha Krista MgS (magnesium- sulfaat)+ 2 g/ha Prolis’t. See kombinatsioon aitab kiiresti taastada taime rakkudes klorofülli ja samas aidata stressist üle saamisel. Teada ju on, et magneesium on klorofülli molekulis kesksel kohal. Rakukestas moodustab magneesium pektaate, mis on olulised rakukesta struktuuri moodustamiseks ja säilitamiseks. Pritsimise tulemused on olnud näha juba 4 kuni 5 maksimaaalselt 7 päeva möödumisel. Samuti on mangaani andmine oluline, eriti kui seda anda koos väikese lämmastikuga, mis aitab toiteelemeni omastamisele kaasa. Mangaan aktiviseerib ensüümide toimet ning fotosünteesi. Oleme soovitanud kasutada KristaU 2 kg/ha+Mantrac Pro 0,5-1,0 l/ha. Tõhusalt on toiminud kultuurile suunatud mikroelementide segud nagu nt YaraVita Gramitrel, Kristalon seeria väetised nagu nt Kristalon Special jt.

Aminohapetest võiks esile tuua tooted Prolis, Terra Sorb Complex ja Terra Sorb Foliar ning Amino Plus. Taimede stressist välja toomiseks on soovitav mitte segada kokku suuri paagisegusid. Parem oleks need teha eraldi pritsimiskorrana st samal ajal teisi tooteid.

Tänu möödunud nädala vihmasadudele peaks olukord paranema ning kõrvetusoht väheneb. Siiski tuleb olla ettevaatlik, kuna taimede kasv on tänu soojusele ja vihmale ülikiire. Kasvutingimused on küll paranenud ja vastupidavus samuti, kuid lehti kaitsev vahakiht on endiselt õhuke. Seega soovitame olla väga ettevaatlikud, sest paljudel on suviviljade pritsimised ees või käimas. Proovige mitte üle nelja-viie toimeaine korraga paagisegusse panna. Tänavusi tingimusi arvestades, kus isegi ühe toote pritsimine on kahjustanud, siis soovitame võimalusel vajalikud pritsimised eraldi teha.