Mis on laomädanik?
Pärast puu raiumist või kuivamist ta elusrakud surevad ja tekivad eeldused surnud puidus elavate organismide sissetungiks. Surnud orgaanilises aines elavaid organisme kutsutakse saprofüütideks.
Saprofüütide põhjustatud mädanikku puidus nimetatakse laomädanikuks (mädanik tekib pärast puude raiumist ladustamisel). Laomädanikud põhjustavad puidu värvuse muutusi ja puidu tugevuse vähenemist. Olenemata puidu kasutusalast, laomädanikuga puitu ei aktsepteerita või lubatakse laomädaniku esinemist puidus vähesel määral.
Laomädanik tekib, kui puitu ei kaitsta ladustamise ajal selle eest küllalt tõhusalt (nt jääb lõigatud puit soojal ajal liiga kauaks metsa). Ladustamiskahjustus muudab kõigepealt puidu värvust, seejärel väheneb puidu tugevus ning aja jooksul muutub puit toorainena kõlbmatuks.
Mädanik ohustab ka elusaid puid ja siis nimetatakse mädanikke metsamädanikeks. Tuntuim neist, mis põhjustab ka kõige suuremat majanduslikku kahju, on juurepess, mis nakatab kasvavate kuuskede ja mändide juuri, juurekaela või tüve tüükaosa koorevigastuste kaudu.
Surnud puitu võib ohustada veel seenest põhjustatud sinetus – puidu värvuse muutus, mida klassifitseeritakse kõvamädanikuks. Sinetus on puidu iluviga, puidu tugevus väheneb selle tõttu harva.
Allikas: Jüri Jänese koostatud "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine", Tartu 2001
Sinu Mets, veebruar 2008
