Mis taevaga lahti on?

15. veebruari hommik Tšeljabinskis algas suurejoonelise vaatemänguga, mis aga kiiresti kurva pöörde võttis, kuna lööklaine poolt sisselöödud aknaklaaside killud sadu inimesi vigastasid. Samal päeval möödus Maast ainult 27 000 km kauguselt päris kopsakas asteroid. Ka Kuubalt ja Californiast on kuulda olnud taevast langevatest paukuvatest tulekeradest.

Mis taevaga lahti on, et sellised sündmused üksteise järel toimuvad, küsitakse. Mitte midagi erilist. Sest niisuguseid juhtumeid on arvatust palju-palju rohkem, vahendab ERR uudisteportaal.

Astronoomid rehkendavad, et igal aastal langeb Maale 37 000 kuni 78 000 tonni meteoriitset materjali. Tõsi, enamus sellest kosmilise tolmuna.

Need värsked näited veensid, et taevas meie kohal ei tarvitse olla ohutu. Tegelikult on asi veel palju tõsisem, kui purunenud aknaklaasidest ja veristest patsientidest järeldada võib. Taevast võib alla sadada palju suuremaid objekte ja siis on kahju üüratult suurem. Näiteid pole meil siin Eestis vaja kaugelt otsida - Kaali järv ja Ilumetsa kraatrid on selged tõendid langenud taevakehade purustusvõimest.

Kust aga see kraam ometi tuleb? Sellest saad lugeda SIIT.