See pole nii mitte sellepärast, et Poolas enam õunu ei kasvatataks. Vastupidi, mullu korjati rekordsaak – 2,8 miljonit tonni õunu ning õunatoodang moodustab Poola puuviljadest-marjadest 86%. Tänavuse saagiaasta kohta ütlesid poolakad, et see oli veel parem.

Ent Poola õunatootjad on loonud 5–6 suurt ühistut, kes rajanud endale hoidlad, laod ja pakkeliinid. Seetõttu pole neil vajadust oma õunu sügisel odavalt Eestisse müüa.

“Poola õunad on Prismade valikus ja neid ostetakse aasta ringi,” kinnitab Prisma Peremerketi ostujuht Tiia Karu. “Nende ostmine langeb pisut sügisel, mil Eesti õunad valmivad ning suur osa inimesi saab värsked õunad enda või oma tuttavate aiast.”

“90millimeetrise läbimõõduga on suurim õun, mida enamik Euroopa kaubanduskette vastu võtab,” selgitab Varssavi lähedal tegutseva puuviljatootjate kooperatiivi Rajpol müügidirektor Dominik Woźniak. “11sentimeetrised lähevad põhjamaadesse.”

Praegu viiakse kõige rohkem õunu Soome, Rootsi ja Norrasse. Rajpoli tehnika viimase sõna järgi varustatud puuviljahoidlas pakitakse neid viiel liinil.

Pesust tulnud õunad läbivad digitaalse anduri, mis suunab õunad vastavalt suurusele õigesse kohta. Ala- või ülemõõdulised kukuvad kõigepealt liinilt alla kastidesse ja neist saab mahl. Korralikud õunad jõuavad pakkeliinidele, kus naised need karpidesse panevad.

Häid väljaveosorte kasvatatakse vähe

Norrasse minevad õunad paigutatakse kartongpesadesse, konservatiivne Inglismaa lepib puukastiga. Teistest pisut viletsamad õunad kõlbavad koduturule – neid võtavad vastu sellised kaubandusketid nagu Poola Tesco ja Marcpol.

Rajpoli asutasid 10 aasta eest 9 talumeest, et oma õunu koos parema hinna eest müüa. Praegu on liikmeid 60. Neile kuulub kokku 600 ha õunaaedu ja nad toodavad 15 000 tonni õunu aastas. Õunaaedade suurus on erinev, 3–40 hektarini, keskmine aed laiub10 hektaril.

Müüki jõuab 15 000 tonnist 10 000. Pooled neist säilitatakse Rajpoli hoidlas, teine osa taludes. Talumees, kes õunu näiteks veebruarini kodus säilitab, saab neist paremat hinda.

“Hooajal ostame tootjatelt tavalisi Poola sorte (’Pržemyslowe’) kokku hinnaga 14–18 krossi
(43–68 senti – toim) kilo,” räägib Woźniak. “Parimate sortide eest nagu ’Royal Gala’ maksame
27 krossi (1.03 – toim).”

Varssavist lõunas ongi üks suuremaid õunakasvatuspiirkondi ja sealsed kokkuostuhinnad on farmerite meelest odavad. Kaugemates kantides makstakse heade dessertõunte eest 70 krossi (2.16) ringis.

Miks Poola õunad nii ilusad on?

“Meie eesmärk on, et talunikud hakkaksid rohkem kasvatama ’Jonagoldi’, ’Idaredi’ ja ’Royal Galat’, mida tarbija soovib kõige enam,” selgitab Woźniak hinnapoliitikat. Mida aeg edasi, seda kallimaks õunad lähevad. Kuigi õunad ostetakse taludest kokku odavalt, saavad farmerid hiljem müüdud õunte pealt lisaraha.

Poola tootjad ja kaupmehed kinnitavad kui ühest suust, et oma õunu nad kemikaalidega ei
mürgita.

Dominik Woźniak tunnistab, et kaks korda seda siiski tehakse. Õitsemise ajal pritsitakse õunapuid õunausside vastu ning enne lattu hoiule panemist pritsitakse nad üle säärase ainega, mis ei lase õuntel hapnikku omastada ehk hingata. Kui hapnik õunale ligi ei pääse, säilitab see kaubandusliku välimuse pikaks ajaks.

“Enamik Poola õunu ostetakse kokku väiksematest taludest kui 5 hektarit, neil pole raha kemikaale ostagi,” räägib Varssavi äärelinnas paikneva Euroopa suurima aedviljade hulgituru Bronisze asedirektor Andrzej Kowalczyk, kelle teada hõlmavad suured ühistud kokku vaid kaht protsenti õunatootjatest. Ta kinnitab, et hulgiostjad maksavad Poola toodangu eest kõrgemat hinda kui importkauba eest. “Poolakad on patrioodid, ostavad kodumaist kaupa,” lisab Kowalczyk.

Bronisze-poolne hulgimüügi hind on 1 zlott (3. 81) õunakilost, väikeste koguste ostjale pannakse kuni 30% otsa.

Bronisze rajati 1998. aastal. Kuna Poola toodab väga palju põllumajandussaadusi ning hea asukoht Euroopa keskel on kaubavahetusele soodne, nägi riik, et plaanil on jumet ning pani õla alla. 60% Bronisze aktsiatest kuulub Poola riigile, ülejäänu tootjaliitudele ning kaupmeestele.

Praegu on Bronisze kasutada 25 ha maad. Katusealust pinda on 8 ha, ülejäänu on avaturg, suured parklad ja laiendamiseks mõeldud maa. Lao- ja müügihalle on praegu 8, kohe hakatakse juurde ehitama üheksandat liha ja kalatoodete jaoks. Müüakse nii piimasaadusi, puu- ja juurvilju kui ka lilli kogu maailmast.

Hulgilaost poodi jõudmine paneb õunakilole Poolas otsa 20–40 krossi ringis, nii saab poolakas omamaised õunad poest kätte 4.50–5.30 Eesti krooni eest.

Nagu ka meie. Tarbijakaitse igakuised hinnavaatlused ketipoodides annavad Poola õuna hinnaks keskmiselt 4.90–5.90.

Ka kaubanduskettidest kinnitatakse hinnavaatluste tulemusi.

“Hetkel on Poolast tarnitud õun konkurentsitult soodsaima sisseostuhinnaga ja võrreldes Eesti õuntega, on Poola õuna sisseostuhind koguni neli korda soodsam,” märgib Tiia Karu.

“Poola õuna müügihind Prismades on 4.50 ja tulenevalt tihedast hinnakonkurentsist jääb ostuhind üsna samasse suurusjärku. Üllatav on, et vaatamata majanduslangusele, on eelmise aastaga võrreldes Poola õuna tarbimine vähenenud ja kasvanud on poole kallima Saksamaa päritolu ’Jonagoredi’ õuna ostmine.”


Kaja Sepper, veterinaar- ja toiduameti toiduosa­konna pea­spetsialist

Õigusaktides on kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide sisaldusele toidus piirnormid, mille määramisel lähtutakse ohutu toidu tagamisest ja jääkide sisaldus lubatud piirini ei kahjusta inimese tervist.

Eestis uuritakse puu- ja juurvilju 270 taimekaitsevahendi jäägi suhtes.

2008. aastal uuriti kolme proovi Poola päritolu õuntest. Ka tänavu on olemas kolme Poola päritolu õunte proovi tulemused.

Viimaste aastate jooksul ei ole tuvastatud Poola päritolu õuntes taimekaitsevahendite jääkide sisaldust üle kehtestatud piirnormi.

Proovitulemused küll näitavad, et õunad sisaldavad teatud taimekaitsevahendite jääke, kuid kehtestatud piirnormide piires ja õunad on uuritud jääkide osas inimese tervisele täiesti
ohutud.

 Õunte import Poolast Kogu import
AastaMaht (t)Keskmine hind (kr/kg)% kogu impordistMaht (t)Keskmine hind (kr/kg)
2007. aasta 5460,56,23 41,9 13 039,3 7,57
2008. aasta 3876,6 7,07 30,9 12 268,4 9,49
2009. aasta 9 kuud 7928,8 4,27 66,7 11 895,4 5,80
Allikas: põllumajandusministeerium