Järvamaal asuv Toomas Lemmingu mets, kus iga uus metsakultuur ka nimetuse saab jne, on selle üks näide, kuid paljudel erametsadel, kus omanikud sagedamini viibivad, on juba samuti olemas kõige vana kõrval ka uus, tänapäevane lugu.

Seda arengut on nüüd õhutamas riigikantselei oma tammikute rajamise ideega. On tunne, et ideest haaratakse kinni küll ka laiemalt, kuigi võib-olla kõik tammede külvajad-istutajad ennast tingimata kampaania nimistutesse ei registreeri.

Näiteks metsaomanik Aare Viira, kellest tänases Metsalehes samuti juttu on, rääkis, kuidas ta juba pikemat aega on oma metsas tammesid levitanud. Esialgu oli ta lihtsalt metsa alla peoga tõrusid laiali visanud, kuid nüüd surub tõrud mulda. Ja taimed tõepoolest tärkavad.

See, et tamme ei raiuta, on vist küll üleüldine komme, mida kohtab nii era- kui riigimetsas.

Ikka on selle metsaga häda... Mõnikord tundub, et eestlane on hoopis ülesehitavam ja loovam, kuid sellest lihtsalt pole kombeks rääkida.