Mööda talusid käib sõnnikukontroll
“Peamiselt puudutab sõnnikumajanduse inventuur umbes 300 farmi, mis tegutsevad nitraaditundlikul alal,” selgitab keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Tiiu Raia.
“Nitraaditundlikul alal pidid veekaitsenõuetele vastavad sõnnikuhoidlad olema valmis 31. detsembriks 2008. Paraku puuduvad meil tõesed andmed selle kohta, kui palju hoidlaid tegelikult nõuetele vastab. Tahame välja selgitada, kuidas seis on.”
Raia selgitusel on alates 2000. aastast 2/3 Pandivere kaevudes nitraadisisaldus tõusnud. Sama kehtib veekogude kohta. Nitraadidirektiivi järgi loetakse veekogu või põhjavesi reostunuks alates nitraadisisaldusest 50 mg/l.
See piir oli 2007. aastal ületatud kahes jões ja keskmiselt 23% madalates kaevudes.
Seda võivad põhjustada puhastusseadmed, farmid koos sõnnikuhoidlatega, silohoidlad, aga ka valel ajal vales koguses ja vale tehnoloogiaga väetamine.
Vaadatakse nii farmi, põldu kui ka pabereid
Inventuuri põhitähelepanu on sõnnikuhoidlatel. Farmides kontrollitakse sõnnikukäitluse tehnoloogiat nii laudas sees (nii palju kui veterinaareeskirjad lubavad) kui väljas, rajatiste vastavust veekaitsenõuetele, andmeid laotamiseks oleva maa kohta, sõnnikulaotamise tehnikat jms.
Sõnnikumajanduse inventuur algas Tiiu Raia sõnul põhjalike ettevalmistustöödega, kus koguti farmide kohta andmeid PRIAst, keskkonnainspektsioonist, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusest ning töötati läbi kaardimaterjal ja riikliku seire andmed.
Sel nädalal algas farmide ülevaatus kohapeal. Selle käigus küsitletakse ka farmi omanikku tema sõnnikumajanduse kohta. Vajadusel tuleb näidata projekte, väetusplaane jms. Täpsem vajadus selgub tootjaga vestlemise käigus. Külastusajad lepitakse eelnevalt kokku.
“Töö käigus tuleb hinnata reaalset ja potentsiaalset põhja- ja pinnavee reostuse ohtu ning teha ettepanekud olukorra parandamiseks,” selgitab Raia. “Iga farm saab hinnangu.”
Et inventeerijate hulgas on ka keskkonnainspektsiooni esindaja, võivad rikkumistega kaasneda ettekirjutused. KKI peab objekti kontrollima laiemalt kui inventuur ette näeb ega saa mööda vaadata tõsistest rikkumistest.
Uuring selgitab vee tulevikku
Sõnnikumajandusest ülevaate saamiseks sõlmis keskkonnaministeerium lepingu Estonian, Latvian&Lithuanian Environment (ELLE) OÜga. Inventuurigruppi kuulub ka keskkonnaministeeriumi ja -ameti töötajaid.
Kui tootja ei nõustu eksperdiga suhtlema ning pole valmis oma tootmisest ülevaadet andma, tehakse koostööd keskkonnainspektsiooniga. Tervikpildi saamiseks tuleb sel juhul keskkonnainspektsioonil läbi viia järelevalvetoiming vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele.
Inventuuri tulemuseks peaks Tiiu Raia sõnul olema võimalikult täielik ülevaade, millise osa reostuskoormusest moodustab sõnnik ja kui palju investeeringuid oleks selle reostuse minimeerimiseks veel vaja teha. See peaks aitama hinnata ka seniseid keskkonnaotsuseid ja õigusakte ning sisaldama ettepanekuid õigusaktide muutmiseks.
“Uuringu tulemusel üritavad läbiviijad prognoosida sedagi, mis meie vee kvaliteedist edasi saab,” lisas Raia.
