Moodne sortiment metsas – “kõik muu”
See polnud väga ammu, kui metsaomanikud said soovitusi müüa puitu suuremas sortimendis, et saada selle eest paremat hinda. Praegu on olukord teine. Saeveskisse saab palki müüa piiratud koguses, paberipuitu ei pruugi keegi tahta ja kõige paremini läheb kaubaks küttepuit.
Sakala metsaühistu õppepäev oli võsa ja küttepuidu kasutamisest. Pealekauba sai tunnistada, et metsaomanike ühistöö Eestis on võimalik - Suure-Jaani lähistele metsaomanik Andres Inni maadele oli kokku veetud kuue omaniku metsamaterjal, et sealsamas see hakkida ja autosse laadida. Lähedale jäid veel seitsmenda metsaomaniku puiduvirnad.
Õpetlikult puhtad kraavid
Laoplatsid jäid lagedale, nagu hakketootjad õpetavad, et mahuks kaks masinat kõrvuti töötama - hakkur ja veok. Õppetöö käis nii, et kõigepealt mõõdeti ära virn ja määrati selle maht. Siht oli oma silmaga tunnistada, kui palju mingi materjal haket välja annab. Pluss arvestused, kas võsamüük, hakkpuidumüük metsaomanikule ära tasub.
"Kogus nii suur ei ole, et igas olukorras kehtivaid üldistusi teha, aga näeb oma silmaga, kuidas see kõik toimub," ütles metsaomanike majanduskoostöö projekti konsulent Olavi Udam.
Sisuliselt demonstreeriti ka Sakala metsaühistu ja hakketootja Raja KT koostööd. Sõlmitud lepingu piirkonda jäävad Viljandi-, Valga-, Pärnu-, Lääne-, Rapla- ja Harjumaa. Näiteks ka Valgamaa metsaomanikul on võimalus Sakala metsaühistu kaudu selle koostööga ühineda. Kõik saavad liituda, kuid Sakala metsaühistu ja metsaomanike teiste organisatsioonide liikmeil on soodsamad tingimused.
"Vaata kui ilusad kuused!" oskasid kogenumad metsaomanikud üle välja märgata, et Innil on osa kraave juba varem võsast puhtaks tehtud, nii et metsaserva jäävad kuused on hoolega kasvama hakanud.
Ülestöötaja teab
Andres Inn, kellel on 97 ha metsa, teeb koostööd Imre Undrusega OÜ Leetrest. "Mul endal oleks palju raskem otsida töömehi ja korraldada turustamist. Imrel, kellega oleme ka ükskord varem koos tegutsenud, on see kõik hoopis paremini käpas," põhjendas Inn kasvava metsa raieõiguse müüki.
Tema peamine siht, miks ta üldse praegusel ajal puidumüügile mõtles, on olnud mets korda teha. "Seda tööd jätkub siin veel küll. Puit, mida siit saab, on enamjaolt nn rämpspuit - palju põdrakahjustusi ja vana lepik," rääkis Inn.
Vähesel määral sai 5,5ha lageraiealalt (45aastane lepik, 10% kuuske) kuusepalki, mida on võimalik müüa Imavere saeveskisse. Veel võeti eraldi välja kahes mõõdus lepapakk. See müüakse kaubaaluste laudadeks kahele firmale - eraldi sellepärast, et jämedama eest saab veidi paremat hinda (paku väravahind on keskmiselt 350 kr/tm).
Kogu ülejäänud metsamaterjal (ladvad, oksad, võsa, küttepuit, paberipuit), mis liigitubki sortimenti "kõik muu", veeti langilt välja viiemeetrisena ja korraga ning oli nüüd paigutatud pikkadesse virnadesse. See kõik läheb hakkeks.
"Kõigepealt võtsime pakupuu välja ja siis kõik muu korraga. Kaks Belarussi vedasid kokku," kirjeldas Imre Undrus tööd. Ta lisas, et esialgu oli kolmemeetrist materjali vedama harjunud traktoristidel viiemeetrisega raskusi, kuid tegutsedes kohaneti. "Mõni muidugi läheb vanade stampidega hauda ka ja ei õpi ringi," muigas Undrus.
Hakkematerjali viiemeetrine mõõt lepiti kokku Belarussi käru pikkuse järgi, põhimõtteliselt võib hakkpuit olla ka pikem. Traktoristide tasu oli Undrusel viidud kuupmeetri peale: kuni 700 m vedu, jämedamat materjali koormas 12 m³ (umbes 4 tm), tasu 25 kr/m³ ehk 300 kr koorem.
Ülestöötaja taks oli 100 krooni tihumeeter (25 kr/m³). Selle võrra, et hakkematerjali ei pea laasima, oli hinda vähendatud 10 kr/tm võrra.
Laias laastus arvestatakse hakkematerjali puhul, et umbes viis kuupmeetrit annab kokku ühe tihumeetri.
Spetsiaalselt õppepäeva tarvis oli valmis pandud eri virnasid, et saaks "kõige muu" sortimenti võrrelda. Vaadata, kui suurelt erineb hakke väljatulek. Hakiti võratüvest, mis pärit kraavipealselt, ja seda, mis pärit metsast, puhast valget leppa ja võrdlusandmete saamiseks ka metsakuiva kuuske.
Üldine reegel on, et mida rohkem on võsa hulgas tüve, seda parem saak.
"Mõõdame nüüd üle, mis järele jäi," käis virnade ümber sagimine.
"Oot, kui palju haket autosse mahub... Ahah, 90 kuupi..."
"Üldse oli virnas 447 kuupmeetrit, 138 on purustatud ja 90 saime haket, aga siin oli tüve palju hulgas ka..."
Siis käis arutamine, et mida millega jagada või korrutada, et koefitsienti kätte saada.
"Mida väiksem fraktsioon, seda tihedamalt hake ju koormas on," rääkis keegi. Jutuga jõuti sinna, et metsaomanik arvestab oma materjali ruumimõõtühikuga, hakkemüüja juba energiaühikuga. Aga näiteks Väo kombijaamas on materjali hind mahu järgi...
"Seda pead teadma, kui müüd. Kui vastu võetaks ainult tihuga, oleks metsaomaniku tulu suurem," leidsid omanikud.
Ots otsaga
Muidugi arutati hindasid, märgiti, et nüüd peaks käes olema aeg, mil puiduhinnad on põhja lähedal. Räägiti sellest, et praegu, kui kõik plaanitavad kombijaamad pole veel tööle läinud, ringleb n-ö kombide puit turul ja see hoiab hinna all. Kui Pärnu kombijaam järgmisel aastal käiku läheb, võib Väo ja Pärnu piirkonnas tekkida hoopis materjali defitsiit.
"Praegu veel tuleb ots otsaga kokku ja jääb ka üle, aga summad pole muidugi need mis kaks aastat tagasi," rääkis Imre Undrus. "Tegijaid on minu vaatevinklist vaadates turul veel piisavalt palju, ehkki vähemaks on meid jäänud ja elu praegu lõbus ei ole."
Puiduturu peatähelepanu on läinud saematerjali asemel küttepuidule. Ka palki on võimalik pidevalt tegutsejal müüa, kuid etteantud kogustes.
Imre Undrus võrdles väikest ja suurt palgiostjat: väike saagija saab "ruttu täis", ent kui on palgi ära kasutanud, nõuab jälle. Kui müüja juhtub olema õigel ajal lähedal ja saadakse kokkuleppele, on väike ostja hea. Suur saagija väravaid kinni ei pane, kuid reguleerib ostu hinnaga.
"Muidugi tundub metsaomanikule, et okaspuupalgi hind on väga tagasihoidlik. Aga saeveski seisukohalt - nende hindadega oleme maailmaturul taas konkurentsivõimelised. Saeveskid on hakanud saama jälle rohkem lepinguid," rääkis Stora Enso Metsa regioonijuht Jüri Sau.
Tema ütles ettevaatlikult, et lähitulevikus tormilist hinnatõusu pigem ei tule. Ka paberipuiduäri on nii-öelda nahka läinud just sellepärast, et maailmaturu hinnad tõusid kõrgemaks kui turg vastu võtta suutis.
Sau juhtis oma jutu sinna, et tema eelistaks pigem madalamat ja stabiilset hinda kui suurelt kõikuvat, mis ei anna metsaomanikule kindlustunnet.
Laiemas plaanis avaldas ta sama kartust, millest on rääkinud ka saeveskimehed - puiduturg võib taas stabiliseeruda, aga kui Venemaa, kus palgihind on kaks korda madalam kui meil, hakkab tooma Euroopa turule suures koguses oma odavat saematerjali, võib veel juhtuda mis tahes.
Järeldused õppepäeva hakketeost
- Ühest kuupmeetrist hakkematerjalist sai 0,5-0,6 m³ haket ehk 1 m³ hakke saamiseks kulus ca 1,65-1,96 m³ materjali.
- 3 m pikkuse valge lepa küttepuidu hakkimisel saime 1 tihumeetrist 3,08 m³ haket.
- 3 m pikkuse metsakuiva okaspuu hakkimisel saime 1 tihumeetrist 3,5 m³ haket.
Kui ka selle puhul oleks mahukoefitsiendiks võtnud 0,5 nagu lehtpuul, oleks saanud tulemuseks 3,77 m³ haket. Seega saime metsakuivast okaspuust 14% (kui koefitsient 0,5, siis 23%) rohkem haket.
Allikas: Olavi Udam
