“Eks ta ole natuke ka nostalgiavärk, sest lapsena sai lambakarjas käidud,” märkis Saarte Häälele Priit Saartok, kelle sõnul on lambapidamise peamine eesmärk siiski hoiualade hooldamine.

Lalli külas on Saartokkidel maad 40 ha, aga koos lahustükkidega, mis asuvad mitmel pool Muhus, ulatub hooldatavate alade pindala 100 hektarini.

KIK-i projekti toetusel toovad Saartokid järgmisel kevadel lammastega võidu rohtu sööma ka paarkümmend herefordi tõugu lihaveist. Veised lähevad lammastega ühele karjamaale nagu vanal heal ajal, kui külarahvas lambaid ja veiseid ühel karjamaal pidas.

Kuna Lalli küla lambakasvatus ei keskendu lihatootmisele, vaid alade hooldamisele, siis vastavalt alade hoolduskoormusele kujuneb ka lammaste arv. Hooldatavaid alasid on nii palju, et olemasoleva lambakarjaga neid veel ära ei hoolda. “Põhikarja võib-olla natuke suurendame veel, aga jäärad, kes on kasvu kätte saanud, lähevad karjast välja,” ütles Priit Saartok.