Mullaharimistehnika valik pole kergete killast
“Põllumehed on hakanud aru saama, et mullast ei saa kogu aeg ainult võtta, vaid mullale peab ka andma,” ütleb Konekesko Eesti ASi tootejuht Valdek Küppas. Põllumehed on hakanud selleks kasutama läga, haljasmassi sissekündmist ja põhu muldaviimist. Alles seejärel vaadatakse, kas ja kui palju veel kunstväetisi vaja läheb.
Sellest on oma järeldused teinud ka põllutehnika müüjad, kes tutvustasid sügisestel põllupäevadel uusi mullaharimisriistu – randaale ja sügavkobesteid –,
millega neid töid tõhusamalt teha saab.
Kuidas põhust lahti saada
Kõige suuremad probleemid on põhu muldaviimisega. Kui see sisse künda, maetakse põhk umbes 20 cm sügavusele mulla alla. Järgmisel aastal kündes ei pruugi see veel täielikult kõdunenud olla ning on täiesti tavaline, et seesama lagunemata põhk taas põllupinnale pööratakse.
“Iga põhutonni muldaviimine nõuab kahe sentimeetri jagu töösügavust,” selgitab Väderstad Eesti ASi juht Kalev Korbun. Mis tähendab, et keskmise põhukoguse, kuus tonni, muldaviimine nõuab 12cm töösügavust. Tavalised randaalid, mille ketta läbimõõt on 45−50 cm, sellist töösügavust ei saavuta, see jääb viie-kuue sentimeetri piiresse.
Väderstad pakub selleks, et põhk hästi mullaga segada, kultivaatorit, mille töösügavus on 10−15 cm. Sellise töösügavusega hävitatakse hästi ka sügavamaid umbrohujuuri.
Sama töösügavust ja tulemust pakub ka Lemkeni raskerandaal. Selle ketta läbimõõt on 62 cm ning maksimaalne töösügavus 14 cm. Ketas on kausjas, see viskab mulda paremini laiali ja lõhub pankasid. See riist sobib hästi ka haljasmassi muldaviimiseks.
“Oleme taaselustanud ühe vana tarkuse – hanejalad,” lisab Küppas. “Toome Eestisse tüükultivaatori, millel pii otsad on nii-öelda hanejalad. Tüükultivaator ehk sügavkobesti segab põhu hästi mullaga, hanejalad lõikavad läbi umbrohujuured ning rull tasandab põllu ära.”
Põhu ja mulla segamiseks sobivad ka Amazone’i firma randaalid. Eestis on üks levinumaid Catros. Amazone’i tehnikat müüb Oilseeds Trade’i tütarfirma Jatiina OÜ, kelle uut tehnikat kasutatakse Oilseeds Agro põldudel.
“Tänavu kasutasin põhu sisserandaalimiseks esimest korda sakilisi kettaid,” räägib Oilseeds Agro juhataja, põllumees Urmas Nurmsalu. “Mul oli väga korralik nisusaak, 7,8 tonni. Sellest jäi ikka kõvasti põhku maha ja randaal peab jaksama selle ära lõhkuda!”
Lisaks on Jatiina Eesti turule toonud ka sügavkobesti, millel on eri tööorganeid ning maksimaalne töösügavus kuni 25 cm. Nurmsalu hinnangul teeb seegi head tööd.
Kogemustest õppides
Kuigi tänavusel ilusal sügisel tuleks pigem muretseda mulla niiskuse säilitamise kui selle vähendamise üle, ei kogune kogemused ega liigu tellimused piisavalt kiiresti, ja nii on tehnikamüügi firmad alles eelmise aasta õppetundide küüsis.
Kuna kaks viimast sügist olid väga vihmased, on edasimüüjad toonud rohkem sisse selliseid haakeriistu, millega saab märga mulda harida.
“Nii meil kui Rootsis on olnud kaks märga sügist,” kinnitab Väderstad Eesti juhataja Kalev Korbun. Sellisel juhul soovitab Väderstad kasutada kultivaatorit Swift, millel pole tihenduspressi taga, et märga mulda mitte kinni suruda.
“Sellega harides jääb muld kohev, kuivab rutem ja nii saab kiiremini alustada taliviljade külvi,” selgitab Korbun riista eelist märja sügise korral. Ka kevadel saab nii haritud põllule tema sõnul neli-viis päeva varem.
Küppas aga soovitab kasutada sügavkobestit Karat koos tandemrulliga, mis jätab mulla õhulise ega tihenda nii kõvasti kui kummirull.
Konkesko müüb ka Eestis veel üsna haruldasi ribihõlmaga atru. “Ribihõlm murendab mulda juba pööramise ajal, lõhub kamakad ja mulla õhustamine on parem,” selgitab Küppas. Ribihõlma sobib kasutada savi-, turvas- ja niisketel muldadel.
Kuiva ilmaga sobib Küppase sõnul aga Lemkeni Kompaktor, mis teeb mitu töökäiku korraga. Agregaadi moodustavad libistid, rullid ning kultivaator. Selline agregaat lõikab läbi umbrohujuured ja kapillaarid niiskuse säilitamiseks, peenestab mulla ja tasandab selle. Nii saab ühe ülesõitmisega ka korraliku sileda põllu.
