Mullaste käte ja terava sulega teadlane Peeter Viil
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Peeter Viil on ühendanud endas mitu head omadust - töö ja hobi, teooria ja praktika. Nii viljakasvatajatele kui ka viljakasvatajatest kirjutajatele teeb ta heameelt sellega, et oskab asjatundlikult, loogiliselt ja inimkeeli saagiprognooside ja mullaharimise temaatika lahti rääkida. Tänavu sügiseks oli tema kontol 525 etteastet põllumeestele ja kokku 23 769 kuulajat.
Viil kuulub ajakirja Maamajandus autorite kullafondi, ta kaasati ka 2006. aastal Maamajanduse, Kemira GrowHow ja FarmPlant Eesti korraldatava viljelusvõistluse eksperdiks. Tema hinnata on olnud võistluspõldude mullad ja agrotehnika.
"Mulle on olnud see suureks infopagasiks," ütleb ta viljelusvõistluse kohta ja nimetab võistlusel osalejaid tipptegijateks, keskusteks, kelle juurest levib info ka teiste ümbruskonna tootjateni.
Kõige tähtsam on masin
Viljelusvõistlust peab ta väärt algatuseks ka seetõttu, et sellest tuleb välja, kui tähtis on, et taimekasvatus astuks inseneriteadusega ühte jalga.
Peeter Viil on küll erialalt õpetatud agronoom, aga ometi küsitakse temalt eksperthinnanguid ka tehnika kohta. "Tänapäeval ei kujuta tootmist ilma masinateta ette," tõdeb ta ja selgitab, et Eestis on mitmesuguseid põllumajandustootjaid: ühed on klassikalise agronoomilise haridusega, kes on edukad ainult sel juhul, kui tunnevad hästi masinaid; teistel on aga tugevad teadmised masinate alal ja nad on täiendanud end agronoomia vallas. "Mõlemal juhul on masin tootmise edukuse juures esmatähtis."
Need, kes ei ole nii edukad, piirduvad Viili hinnangul üksnes taimekasvatuslike teadmiste rakendamisega - külvi- ja koristustööga - ega suuda läbi viia nende kahe töö vahele jäävaid operatsioone. Sellest ka nii suured käärid tipptegijate ja Eesti keskmiste saakide vahel.
Ilmselt tundus masinate tähtsus endastmõistetava tõsiasjana ka Peeter Viili pojale Ergole, kes valis erialaks põllumajanduse mehhaniseerimise, on tegutsenud teadurina Eesti Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituudis ning töötab nüüd John Deere'i ja mitmeid teisi maailmakuulsaid kaubamärke Eestis esindava Stokkeri põllumajandustehnika divisjonis tootejuhina.
Mis aga puutub tootmise ja teaduse koostöösse tänapäeva Eestis, siis see on Peeter Viili arvates lünklik, ehkki hakkab tasapisi paranema. "Praegu läheb teadus veel oma rada ja tootjad oma valitud teed. Üks põhjus on selles, et teadusasutused teevad uurimisi suhteliselt väikestel pindadel ja kasutavad masinaid, mis on hoopis teised kui tegelikus tootmises."
Vihmauss on parim sõber
Peeter Viil on tuntud minimeeritud mullaharimise ja otsekülvi propageerijana. Mõistagi on tal selles küsimuses nii pooldajaid kui vastaseid. Küntakse ju siiani üle maailma ja peetakse isegi künni maailmameistrivõistlusi.
"Maailmas otsitakse odavamaid tootmisviise, sest sisendid kallinevad, kündmine on kallis, sest kütusekulu on suur, seetõttu on mindud üle vähem intensiivsetele mullaharimistehnoloogiatele," kaitseb Viil oma seisukohta.
"1983. aastal said rajatud pikaajalised mullaharimise katselapid ja midagi hullu pole selle maaga juhtunud, kui seda pole vahepeal adraga haritud. Viljavaheldus peab olema paigas, peab tundma taimekaitset ja väetamist. Minimeeritud harimine on trend."
Viil selgitab, et põllumajandusse on jõudnud täiuslikud mullaharimise ja külviagregaadid, mis teevad ühe operatsiooniga kõik vajalikud tööd ära: harivad mulla, külvavad ja väetavad. Tema sõnul on minimeeritud harimine ka mullasõbralik, tuues näite tänavusest traagilisest sügisest.
"Kurdame, et sügis on vihmane, põllud ei kanna masinaid. Aga ainult ilmastikku ei saa süüdistada, kivi tuleb visata nende tootjate kapsaaeda, kes on järjepanu harinud maad adraga ja tekitanud künnisügavusel vaopõhja tihese. See pärsib vee liikumist sügavamale ega lase sellel ka uuesti taimedeni tõusta."
Mulla seisundit näitab Viili sõnul vihmausside arvukus põllumaa ruutmeetril. Minimeeritud harimise puhul on see näitaja ligi 300 ja see kajastab mulla väga head olukorda. "Vihmauss on põllumehe suurim sõber," lisab ta.
Eesti viljakasvatajate eliiti kuuluva Männiku Piima OÜ juhataja Avo Samarüütli kirjelduse järgi tegi Peeter Viil talle näitlikult põllul labidaga selgeks, kui tähtis on, et mullas käiks elu - mida aktiivsem elu on mullas, seda aktiivsem ka taimestikus.
"Olen saanud tippsaagid minimeeritud harimisega, aga äärmustesse ei maksaks siiski laskuda," nendib Samarüütel.
"Ega Peeter oma põhimõtetega
peale käi, annab soovitusi ja jätab põllumehele endale ka võimaluse mõelda."
Tööd jätkub ka talvel
Viil tunnistab, et ka mahetootjad on kutsunud teda oma üritustele. Ta arvab, et Eestis on ruumi nii neile, kes intensiivselt vilja kasvatavad kui ka mahetootjatele. Samuti on ta veendunud, et pestitsiidide oskuslik kasutamine ei ole keskkonnavaenulik.
Kui kujutada ette, et Eesti oleks isoleeritud muust maailmast ja peaks end täielikult ise toiduga ära varustama, siis Viili arvamuse järgi ei jääks elanikkond nälga. Ka eeloleval talvel mitte.
Samuti on ta veendunud, et Eestis pole piirkonda, kus oleks võimatu vilja kasvatada.
"On kohti, kus eeldused on viletsad, põllud põuakartlikud," täpsustab mees, kes vaatleb umbes 2000 hektari jagu katselappe üle kogu Eesti ja läbi terve aasta.
Raplamaal Kuusikul elav Peeter Viil on põllumajanduses tegutsenud 1965. aastast. Sellest ajast on tema põhihobiks töö. 1976. aastast on ta teaduskraadi omanik.
Kuigi vaba aega tundub jäävat üha vähemaks, mainib ta üht hobi veel - jahilaskmine, ta võtab osa võistlustest ja käib vahel ka metsas päris jahil, kuigi ei ole enda sõnul mingi erilise tapakirega kütt.
MADIS AJAOTS, teraviljakasvataja, Pilsu talu:
Peeter on Eesti põllumajandusteaduse uuemad
saavutused põlvkondade vältel otse praktikasse külvanud. Vana karuäkke töö põhimõte on tänu Peetrile uuesti Eesti
põldudel au sees.
Autos on tal varuratta kõrval alati käepärast labidas mullaseisundi hindamiseks. Põldudel koos Peetriga käies tulevad kõige ehedamalt välja
kogemused ja tähelepanekud, mida tootmises kasutada. Looduse märgid, mida tema tähele paneb, on teadustöö tegemisel kindlasti abiks.
Meie ettevõtte töötajad, kes on käinud koolitustel, on Peeter Viili õpetustest saanud selgeks nii maaviljeluse põhitõed kui ka uuemad nipid.
PEETER VIIL
- Sündinud 6. septembril 1943 Pärstis
- Abielus, tütar ja poeg, neli lapselast
Haridus:
- Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1970,
õpetatud agronoom
- Põllumajandusteaduste kandidaat 1977
Töö:
- Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku
Uurimise Instituut EMMTUI
1962-1965 mehhaniseerimise osakonna tehnik
1965-1971 põllunduse osakonna agronoom
1971-1977 põllunduse osakonna teadur
1978-1983 põllunduse osakonna vanemteadur
1983-1988 Kuusiku katsebaasi juhataja
1988-1997 Kuusiku katsegrupi juhataja
1997-... põllumajandustehnika ja -tehnoloogia
osakonna vanemteadur
