Eelmise aasta eest esitas kahju hüvitamise taotlusi kokku 35 põlluharijat üheksast maakonnast. Ühele taotlejale hüvitatakse ELi seaduste järgi kahjusid aastas kuni 3196 eurot (50 000 krooni).

“Haned söövad väga palju orast ära,” kinnitab OÜ Kadila Mae juht Mai Piik Vinni vallast.

Näiteks ühelt nende 50hektariselt põllult jäi saak mullu iga hektari kohta tonni jagu väiksemaks ning kogukahju ületas 100 000 krooni.

Tänavu nad enam kahju hüvitamise taotlust ei teinudki, kuigi haned ründasid endiselt. Põhjus on Piigi sõnul selles, et kahju määrates võrreldakse saaki eelmise aasta omaga. Kuna eelmise aasta saak oli hanede tõttu nagu­nii juba tonni võrra väiksem, siis jääkski arvutuste aluseks see tonni võrra väiksem saak.

Hanedest püüti jagu saada oma jõududega. “Panin põldudele toigaste külge CD-plaadid, mis peaksid linde peletama,” selgitab Piik.

Ent kõige tõhusam moodus olevat ikkagi igal hommikul ja õhtul põllud autoga läbi sõita. “20. aprillist 17. maini sõitsin iga päev autoga mööda põlde,” meenutab Mai Piik.

“Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimastel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse – Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,” selgitab Tõnu Talvi.

“Ilmselt tuleb see suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest, mis on tinginud muutusi lindude käitumises.”

Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi ka Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks ranna­niitudele toituvad ka põllu­maadel.

Keskkonnaamet hüvitas põllu­meestele eelmise aasta eest rändlindude tekitatud kahju kokku üle 60 000 euro (ca miljon krooni). Kõige rohkem hüvitati kahjusid Jõgevamaal, üle 25 000 euro; Tartumaal üle 15 500 euro ning Läänemaal üle 9000 euro.

Kehtestatud piirmäära 3196 eurot ületas kümme kahjutaotlust. Suurimad ühele maaharijale põhjustatud kahjud ulatusid 8230 euroni.


Agnes Jürgens, keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik

ELis käsitletakse põllumajandustootjatele linnukahju kompenseerimist kui vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi piirmäär on 7500 eurot (117 000 krooni) kolme majandusaasta kohta. Samas on Eesti-sisene hüvitismäär 3200 eurot (50 000 krooni ) aastas, mis kolme aasta peale kokku teeb 9600 eurot (150 000 krooni ), ületades seega ELi vähese tähtsusega abi ülempiiri.

Keskkonnaministeerium toetab põllumajandusministeeriumi ettepanekut taotleda Euroopa Komisjonilt luba kaitsealuste lindude tekitatud kahju ulatuslikumaks hüvitamiseks.

Luba võimaldaks põllumajandustootjatele, kellel EK kehtes­tatud individuaalse põllumajandusliku vähese tähtsusega abi piirmäär (7500 eurot kolmeks majandusaastaks) on täis saanud või täis saamas, maksta hüvitist täismahus.