Küttimist takistas raske talv, mistõttu ei saanud koertega pikka aega jahti pidada.

Kõige rohkem langes jahimeeste saagiks metssigu Saaremaal - 3482 looma. Männil rääkis, et saarel puuduvad looduslikud vaenlased ning pehmema kliima tõttu on looduslik suremus märgatavalt väiksem, mistõttu neid tulebki rohkem küttida.

Samuti oleks Männili hinnangul võinud rohkem küttida rebaseid. Tänavu tabati 7472 looma, mullu näiteks 12712.

Rebaste küttimist raskendas samuti lumerohke talv, mistõttu loomad püsisid metsas peidus, kuna põllul midagi süüa ei olnud. Männil ütles, et praegu ei oska öelda, kas rebased jäid nälga. "Suremus ei olnud suur, kuid raske talv võib mõjutada järelkasvu arvukust."

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee ütles, et lisaks rebastele võinuks rohkem küttida ka võõrliiki kährikuid. " Ainuüksi kähriku olemasolu meie ökosüsteemides on juba loodusõnnetus."

Palju kütiti metskitsesid - 15716. Põtru tabati 4031 looma, punahirvi 403. "Selle aasta küttimisnumbrid ei näita meile midagi erilist," sõnas Niittee. "Meie suurim elukas põder on jätkuvalt heas seisus: tagatud on piisav jahinduslik potentsiaal ja metsamajandusele tekitatud kahjustused on normi piires." Ta lisas, et sama olukord on ka punahirvega, ehkki piirkonniti on tuntav arvukuse suurenemine ning on tekkinud mõningane vastuolu metsamajandusliku tegevusega.

"Metskitse ja metssea küttimisandmed on aastati olnud stabiilsed ja peegeldavad pigem jahimeeste võimekust ja soovi, kuivõrd tegelikku olukorda metsas. Samas on tuntav, et metskitse arvukus on viimastel aastatel vähenenud ja peamiseks põhjuseks on ilmselt kiskjate arvukuse tõus," märkis Niittee. Seetõttu on viimastel aastatel suurendatud ka hundi ja ilvese küttimismahte. Kiskjatest kütiti karusid 45, kõige enam Järva- ja Lääne-Virumaalt. Hunte saadi kätte 103, enim Pärnu-, Lääne- ja Järvamaalt. Ilveseid 183 isendit ning neid tabati kõige enam Pärnu- ja Läänemaalt.