Järgmiste kohtade eest võitlevad Case IH, Claas, Massey Ferguson ja Fendt, kelle 2011. aasta müüginumber (42 tk) vähenes ligi poole võrra. Aastaid tagasi Eestis korraldatud põldkatsetes olid Fendti traktorite töö hinnangud väga positiivsed. Fendt oli ka üks esimesi, kes traktoritel võttis kasutusele astmevaba jõuülekande. Turult on kadunud Dong Feng. Kui 2006. aastal oli Belaruss kindel turuliider (118 tk), siis 2012. aastal osteti vaid üks 35hobujõuline Belaruss.

Tundub, et keskmiseks ja suurtootmiseks sobivate traktorite markide osas on turg stabiliseerunud ning müügifirmad peavad leppima ostjate huvidega.

Milles peitub traktoreid enim müünud firmade saladus? Kindlasti on selleks moodsate tehniliste lahendustega, juhisõbralike ja ökonoomsete traktorite pakkumine igas võimsusklassis, s.t igaks tööks on sobiv traktor.

Vähem tähtis pole ka tasemel teenindus, oskus klienti hinnata ja temaga suhelda. Arvan, et need näitajad on iseloomustanud meie turul kindlalt kanda kinnitanud New Hollandi, John Deere’i ja Valtra traktoreid. Ostja eelistab üldjuhul firmasid, kel suurem müüginumber ja võimalus rohkem raha klienditeeninduse parandamiseks.

Ostetud traktoritest suur osa (25%) olid üle 200hj traktorid. Kui siia lisada veel 171–200hj traktorid, oleks see üle kolmandiku (37%) traktoriturust. Need traktorid sobivad hästi suurtootmiseks, kasvatades töö tootlikkust ja võimaldades tööde tegemise tähtaegadest kinnipidamist. Suur oli ka väiketraktorite (kuni 70 hj) turuosa (15%), mis sobivad väiketootjatele.

Väike-keskklassi (91–110 hj) traktorite osa oli 18 protsenti. Selle võimsusklassi traktorid sobivad praeguses põllutehnoloogias kasutatavate haakemasinatega ja on ökonoomsed.

Uute tegijatena jäid silma HTT, TYMi ja Fotoni marki traktorid, kaks viimati nimetatut olid väiketraktorite müügi turuliidreiks kumbki 22 traktoriga.

Suurfirmade moodsate tehniliste lahendustega laienev mudelivalik vähendab üksikmudeli müüginumbreid. Seevastu väikefirmadel, kes pakuvad paari-kolme mudelit, on müüginumbrid suuremad (vt tabel 2).

Aastate pikku on suurema tootmismahuga maakonnad ostnud ka rohkem uusi traktoreid. Suuremad ostunumbrid on Harju, Tartu ja Lääne-Virul vastavalt 114, 100 ja 47 (vt tabel 3).

Vaatamata uute traktorite ostule, nooreneb traktoripark visalt. Käesoleva aasta alguse seisuga oli kümne aasta vanuseid ja vanemaid traktoreid 70 protsenti, mis on eelmise aastaga võrreldes sama. Kuni kümne aasta vanuseid oli 17 protsenti. Ülejäänud olid nooremad.

Eesti traktoripark on väikesevõimsuseline. Väiketraktoreid (kuni 70 hj ) on 47, 71–200hj 49 ja üle 200 hj vaid 4 protsenti. Ülevaate Eesti traktoripargi võimsusest ja vanusest seisuga
1. jaanuar 2013 annab tabel 4.



Traktorite müük 2012. aastal markide ja võimsusklasside viisi

Traktori-Kuni71–91–111–131–151–171–üleKokku
mark70 hj90 hj110 hj130 hj150 hj170 hj200 hj200 hj 
NH664211218635126
JD1232029221046124
Valtra13317225201090
Case IH217113341748
Claas13172142
TYM22729
Foton22426
Fendt11481125
MF41151223
Zetor1355317
Landini334212
Kioti88
Polaris88
DF66
HTT55
McCormick2114
Belaruss11
Ülejäänud22
Kokku892910947257570152596