Tänaseks oli öine tuisk vanad jäljed kinni matnud. Aga juba olid hommikul uued jäljed tekkinud. Paksus lumes hüpata püüdes on vasakult võsastunud jäätmaalt tulnud metskits ja tema kannul suured koerlase jäljed. Jälitajat kandis lumi peal. Jäljerida kadus üle tee ja kraavi jälle samale langile. Suuski mul ikka pole, et langile vaatama minna, ja helistasin jahimehele.

Mõnikümmend meetrit edasi olid juba järgmised suured käpajäljed. Jäljerida suundus samuti langi poole. Arvasin, et see on küll ilves, aga kui hiljem käisin jahimeestele pilti näitamas, öeldi, et need on teise koera paarilise jäljed. Nad teadvat neid koeri, kes seal hulguvad. On püüdnud kätte ka saada, et oleks tõendeid omanikele näidata, aga volaskid lipsavad alati kusagile suurele teele ära, kust pole enam jälgipidi võimalik järele minna.

Edasi lugege siit.