“Võitja on ilma mingite kahtlusteta see lehm,” ütles Knoef. Kerge plaks võidulehma tagumikule, ja tehtud see oligi: võitjaks kuulutati Tartu Agro ASi Rahinge farmi punasekirju holstein Lindi.

Kui sama kordus finaalringis, siis üllatus enam nii suur polnud: kõrge, sirgete jalgade ja hea keha ning udaraga lehm Lindi oli tõepoolest teistest üle.

Võidu sai vale värvi lehm

Lindi on sündinud 12. veebruaril 2009 ja esimese vasika ilmale toonud mullu teisel jõulupühal. Tema isa on embrüosiirdamise teel saadud Saksa pull Faber Red ning emaisa USA päritolu Arrow Red. Mõlemad puhtad punasekirjud holsteinid.

Lindi emapoolsed esivanemad on olnud nii holsteinid kui punasekirjud holsteinid, sekka üks šviits. Nimelt arvestatakse lehma põlvnevust tagasi viis põlve – alles siis on lehm sajaprotsendiliselt üht või teist tõugu.

“Vissitiitlit ma ei lootnud, kuna värv oli vale,” säras farmijuhataja Mall Rodim. “Aga esimese nelja sisse lootsime tulla küll.”

Ta lisas, et kui mustakirjut holsteini tõugu lehma seemendada punasekirju holsteiniga, saab väga vastupidava lehma, kellel on nii hea piima rasva- ja valgusisaldus kui ka tugevad jalad.

Kui varem vaadati karjale pulli valides tema tütarde piimatoodangut, siis praegu väidavad aretajad, et seda nad enam esmatähtsaks ei pea.

“Peamiselt vaatan udarat, aga ka jalgu,” ütles Tartu Agro Vorbuse farmi juhataja Maie Mölder. Sama kinnitas parimaks holsteini aretajaks tunnistatud Helju Veskaru Suurekivi OÜst.

Jos Knoef oli Eesti holsteini vissikonkursi kohtunik ka 2006. aastal. Tema hinnangul on Eesti kari sellest peale palju edasi läinud. “Toona oli palju lehmi, kes liikusid kehvasti ja kellel olid nõrgad jalad,” hindab hollandlane, kelle oma karjas on sadakond 11tonnise keskmise toodanguga lehma. Enamik mustakirjud, kuid ka kuus punasekirjut holsteini.

“Mulle pole tähtis, kas lehm on musta- või punasekirju,” selgitab kohtunik. “Seekordne võitja on suurepärane kombinatsioon heast kehaehitusest, jalgadest ja udarast.”

Ta meenutab, et eelmisel korral hindas ta Eesti lehmade juures muu hulgas ka suurust. Praegu on see piisav, turjakõrgus 1.50 on paras.

“1.60 on juba suur lehm ja kui selle suure lehma all on nõrk jalg, siis tulevad probleemid,” rääkis Knoef. “Ka oma karja loomade valikul pööran suurt tähelepanu jalgadele. Kui tahan, et lehm püsiks kauem karjas, peab tal olema tugev jalg.”

Kunagi nimetati Eestis aretatavat holsteini tõugu EMKks ehk eesti mustakirjuks karjaks. Sellele järgnes nimetus EHF ehk eesti holstein-friis. Mõni aasta tagasi oli holsteini tõulisus saavutanud meie karjades nii suure ülekaalu, et praegu on tõu nimetus eesti holstein.

Laias maailmas on aga juba pikka aega kaks holsteini tõu alajaotust: holsteinid (HF) ja punasekirjud holsteinid (RH).

Uut verd punasesse karja

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu klassifitseerija Andres Leesmäe kinnitusel pole Eestis praegu ühtki puhast punasekirjut karja. Küll aga toodi praeguse holsteini tõuraamatu juhataja Aarne Meieri õhutamisel 15 aasta eest Eestisse suurepärane punasekirju holsteini tõugu pull Stiller, kelle järglasi on väga paljudes meie karjades. Paradoks on aga selles, et Stiller osteti toona mitte mustakirju, vaid punase karja omaduste parandamiseks.

“Tuli hull idee, et eesti punasesse karja peaks tooma holsteini verd,” meenutab Meier. “Testseemendusi tegin Stilleriga ka mustakirju karja peal ja seal ei andnud ta üldse punasekirjusid järglasi. Punases karjas tegi ta aga kaheksa aastat väga head tööd, tõstes eelkõige piimatoodangut.”

Kuna tegu oli ikkagi holsteini pulliga, ja pealegi väga hea pulliga, kasutati teda ka mustakirjude lehmade seemendamiseks. Seda tehti eelkõige farmides, kus kasvatati nii punast kui mustakirjut karja. Nii sai punasekirju holsteini tõug Eestis aluse ning osa aretajaid on sealt edasi läinud. Ja selle protsessi tulemuseks oligi tänavune Luige konkursi võit.


Võitjad

NrNimi EEIsaOmanikKoht
24Lindi-Red 10498286Faber RedTartu Agro ASViss
87Belita 8222138BelroTartu Agro ASReserv