Müüdud kala- ja vähitoodangust moodustab koguseliselt tähtsaima osa vikerforell. 2015. aastal müüdi vikerforelli 558 tonni 2 miljoni euro eest. Mitmete kasvatatavate liikide lisandumine on siiski vikerforelli osatähtsust müüdud kalakasvatustoodangus vähendanud: viimase viie aastaga vastavalt 85%-lt 70%-le. Vikerforelli osatähtsuse kahanemist on mõjutanud perspektiivikate liikide, nagu arktika paalia, angersäga, tuuraliste (siberi ja vene tuur) ja säga, aga ka juba pikka aega Eestis kasvatatud angerja ja karpkala, müügimahtude suurenemine. Suurenenud on ka karplaste valgeamuuri ja pakslauba müük.

Harilikku jõevähki turustati 2015. aastal 0,6 tonni, mida on 2,6 korda rohkem kui 2014. aastal. Müüdud toodangu rahaline väärtus ei ole aga kasvanud samas tempos: see oli 2015. aastal 1,6 korda suurem kui 2014. aastal.

Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni, mis on 2,4 korda rohkem kui 2014. aastal. Ka müüdud toodangu väärtuse kasv oli ligi kahekordne: mullu müüdi toidukalamarja 197 000 euro väärtuses, 2014. aastal aga 93 000 euro väärtuses.

2015. aastal müüdi välisriikidesse 7% kogu kaubakala toodangust, mida on 8 protsendipunkti vähem kui 2014. aastal. Põhiliselt eksporditi angerjat ning vähesel määral ka tuurlasi.

Statistikaamet kogub kala- ja vähikasvatuse andmeid statistilise vaatlusega kõikidelt ettevõtetelt, mille põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus. Vaatluse valim on koostatud Kalakasvatajate Liidu ning Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud ettevõtete nimekirja ning statistilise profiili andmete põhjal.