Selles on toodud hulk soovitusi, kuidas metsamajandus saaks end kliimamuutustega kohandada.

Komitee soovitab seejuures kohe sellele mõtlema hakata.

Metsade tervist, kasvu ja struktuuri võivad mõjutada nii kasvuhoonegaaside kasv atmos-fääris kui ka temperatuuri tõus, nii osoonisisaldus maapinna lähedal, lämmastiku sadestumine kui pinnase hapestumine.

Vahemere piirkonnas sagenevad tõenäoliselt kuivad ja kuumad perioodid, tuues kaasa magevee puuduse ning metsapõlengute ja kõrbestumise suurema ohu.

Kesk-Euroopas pikeneb metsa kasvuperiood, metsakasv võib suureneda, lehtpuid tuleb rohkem, võib esineda põuda ja sagedasemat tormi.

Põhja okaspuuvöötmes pikeneb metsa kasvuperiood, metsakasv suureneb, tormid on sagedasemad ning tõenäoliselt siirduvad sinna parasvöötme kahjurputukad, tekitades massilist kahju.

Kõrgmäestike ning põhja ja polaarse metsavööndi piiri metsades võivad kliimamuutused kaasa tuua metsavööndi piiri nihkumise kõrgemale või põhja poole ning teatud liikide järkjärgulise hävimise.

Komitee arvamuses on esikohal ennetavad meetmed, mis tähendab surnud puude ja muu põlemisohtu suurendava materjali koristamist. “Euroopa tulundusmetsades on märkimisväärne hulk seisvaid või mahalangenud pehkinud puid, mis toimivad süsinikuvaramuna ja moodustavad samas elusorganismidele vajaliku elukeskkonna. Pehkinud puude keskmine hulk on 10 m³/ha. Surevate puude suur hulk võib põhjustada putukarüüstete massilist levimist või suurendada metsapõlengute ohtu,” on kirjas arvamuses.

Aktsepteerides metsakaitset, mis suuri alasid korraga täieliku looduskaitse alla on võtnud, lisab komitee siiski: “Metsa sees olevad kaitseelemendid (pehkinud puud, väikesed kasvualad) tulundusmetsade majandamise kontekstis on kliimamuutuste vastu võitlemisel tõhusam kui metsade täielik kaitse.”

Allikas: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Metsade ja metsandussektori roll ELi kliimaeesmärkide saavutamisel”