Naaber võttis metsa maha...
Kui suur võib Eestis olla lageraielank?
Lageraielangi lubatud maksimaalne pindala on kuni 100 meetri laiuse langi puhul okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutes (enamuspuuliigiks tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher) kuni viis hektarit, pehmelehtpuupuistutes kuni seitse hektarit.
Ilma laiusepiiranguta võib lageraielangi pindala olla kuni kolm hektarit.
Piirangutega aladel – loo ja sambliku kasvukohatüübis (langi laius kuni 30 m), luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal, võib raielangi pindala olla kuni kaks hektarit.
Kas siis, kui soovitud lageraielank piirneb naabri küpse metsaga, peab keskkonnaamet metsateatist kooskõlastades arvestama ka naabri huve?
Otseselt ei pea metsaomanik raie planeerimisel ega keskkonnaamet raie lubamisel arvestama piirinaabri võimalike soovidega.
Küll aga lubab metsaseadus erinevate omanike kinnistutel (v.a loo ja sambliku kasvukohatüüpides) teha üksteisega piirnevaid lageraielanke kogupindalaga kuni 7 hektarit ilma laiusepiiranguta.
See annab võimaluse näiteks naaberkinnistul juba olemasoleva 100 meetri laiuse langi kõrvale teha teine 100 meetri laiune lank, kui nende kahe pindala kokku ei ületa 7 hektarit. Kuna Eesti keskmine lageraielangi pindala jääb alla 2 hektari, peaks valdavalt olema mõlemal piirinaabril võimalik soovitud raied ära teha.
Kuidas on õige käituda, kui soovitud lageraielank jääb vahetult riigi või valla maantee äärde? Kas teemaal kehtivad mingid erireeglid?
Lageraie tegemiseks ja metsamaterjali ladustamiseks teemaal on vaja tee omaniku luba.
Mis ajaks tuleb raie tegijal metsateed korda teha?
Kas on erinevus puhkudel, kui lõhutud tee asub raie tegija enda maal või kui see asub naabri maal?
Metsasihid, kraavid, truubid ja sillad peab korda tegema kas metsateatise kehtivuse lõppemisest või raietööde lõpetamisest alates ühe kalendriaasta jooksul, olenemata sellest, kelle maal kahjustatud objektid asuvad.
Metsateede seisundile esitatavad nõuded ja kahjustuste kõrvaldamise tähtajad on kirjas keskkonnaministri 12.07.2006 määruses nr 49 “Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”.
Missugustes metsatüüpides tuleb kindlasti raiesmikule uus mets istutada?
Kohustuslik on männi külvamise või istutamisega uuendada leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiesmikud.
Ülejäänud metsatüüpides (välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel) peab rakendama metsa uuendamise võtteid – nendeks on peale puude istutamise ka maapinna ettevalmistamine, puuseemnete külvamine, metsakultuuri hooldamine ning loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
Kas tänapäeval on võimalik, et mets jääb uuendamata ja uuendamata jätja saab rahumeeli edasi toimetada, nii et mingitki vastutusele võtmist ei järgne?
Iga metsaomanik on kohustatud metsa uuendamise võtteid rakendama vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga raiesmikel kahe aasta jooksul arvates raiest, ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet tagab uuenenud metsa.
Kui metsaomanik ei ole kohustusi täitnud, teeb keskkonnaamet talle ettekirjutuse uuendamisvõtete rakendamiseks. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab keskkonnaamet sunnivahendit. Üks neist vahendeist on sunniraha, mille ülemmäär on 20 000 krooni ühe hektari kohta.
Kuhu pöörduda informatsiooni saamiseks, kui naabri metsas toimuv lageraie tekitab kahtlusi, kuid asi pole nii hull, et tingimata oleks vaja inspektoreid kohale kutsuda?
Kõigepealt tuleks õigustatud huvi korral pöörduda raiet tegeva naabri poole. Kui seejärel jääb kahtlus, et raiet tehakse näiteks vales kohas või lubatust suuremas mahus, võiks teavitada keskkonnainspektsiooni.
Täpsemalt loe metsaseadusest ja selle alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirjast www.eramets.ee, link Info.
