Naabergalaktika kihutab meie poole
Kus asub meie kõige lähem suur naaber? Eks ta teisel pool Peipsit ole, võiks vastata. Meile kui Eestile küll, aga meile kui Linnutee rahvale?
Linnutee on üks kahest suurest spiraalgalaktikast, mis asuvad Kohalikus Galaktikarühmas – enam kui poolesaja galaktika grupis keset üüratut tühjust.
Tohutu kaugel
Teine suur rühmaliige on Andromeeda udukogu ehk galaktika (M31). Meie naaber on ta jah, aga siiski kole kaugel – 2,5 miljonit valgusaastat. Ühtlasi on ta kõige kaugem palja silmaga nähtav asi.
Meenutame, et 1 valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga ehk ligikaudu
1013 km ehk 10 triljonit km ehk 10 000 miljardit km.
Kes tahab seda naabrit näha, olgu oma silmaga otse või läbi binokli, peaks kõigepealt natuke kodutööd tegema, et teaks, kuhu vaadata. Hea abimees selleks on kas taevakaart paberil või veel parem – vabavaraline taeva vaatamise programm Stellarium arvutis.
Väga tõhus abimees oleks lihtsalt aeg, ent seda peab siis tõesti hirmus palju käepärast olema.
Kulub sadu miljoneid aastaid, enne kui see väike udune laiguke taevas tunduvalt suuremaks hakkab kasvama.
Ammu on teada, et naaber kulgeb enam-vähem meie suunas, ent 2012. aasta mais avaldasid astronoomid Hubble’i kosmoseteleskoobi seitsme aasta andmete najal, et tegu on täpselt kokkupõrkekursiga.
Andromeeda galaktika kihutab otsejoones Linnutee poole kiirusega 400 000 km/h. 3,75 miljardi aasta pärast hakkavad need kaks enam-vähem sama kaalu giganti teineteist juba tõmbama ja väänama ning äärepealseid tähesüsteeme mujale lennutama.
Seejärel põrkavad nad tõepoolest kokku, lendavad hooga teineteisest läbi ja eemale, siis tõmbuvad taas kokku ning 7 miljardi aasta pärast moodustavad viimaks uue elliptilise galaktika. Selle kaose jooksul põrkuvatest gaasipilvedest sünnib müriaad uusi tähti.
Herned Tallinnas ja Riias
Ehkki Linnutees on praegu tähti oma 300 miljardit ning Andromeeda galaktikas lausa triljon, ei ole üksikute tähtede kokkupõrke tõenäosus põrmugi kõneväärt.
Vahemaad tähtede vahel on selleks liiga suured. Kui näiteks Päike ja Siirius – kõige lähem täht, mis Eesti taevas palja silmaga näha on – oleksid kaks pisemat sorti hernetera, siis asuks üks neist Tallinnas, teine Riias.
Üsna tõenäoliselt elame koos Päikesesüsteemiga selle sündmuse üle. Muidugi juhul, kui meist selleks ajaks üldse midagi või kedagi alles on jäänud.
NASA arvutisimulatsiooni galaktikate kokkupõrkest saab vaadata SIIT.
