Naabrid pidurdavad haruldase Wulfi turbasambla kasvu

Turbasammaldel võib küll olla suur levila, kuid paljud liigid kasvavad tihti ainult väikeste laikudena. Mis mõjutab liikide levikut?

Tartu ülikooli samblauurijad Nele Ingerpuu ja Kai Vellak tegid põneva katse. Nad kasvatasid koos erinevaid turbasamblaid. Eestis on turbasamblaliike teada kokku 38, kuid katses kasutasid teadlased kolme, vahendab Novaator.ee.

Üks neist on haruldane - looduskaitsealusel Wulfi turbasamblal on Eestis vaid paarkümmend kasvukohta. See turbasammal on inimpelglik ja kasvab rabastuvates okasmetsades, kuid isegi sobivas elupaigas on ta vähearvukas. Lillakas turbasammal ja allikasoo-turbasammal on tavalisemad.

Selgus, et naaberliigid pidurdasid ainult Wulfi turbasambla pikkuskasvu. Kiire ja ühtlane pikkuskasv on sammaldele väga oluline, sest tihedalt kooskasvavate võsude puhul tähendab kasvus mahajäämine hääbumist ja mattumist. Muude liikide puhul sellist mõju ei täheldatud.

Järgmises katses kasteti Wulfi turbasammalt teistest liikidest tehtud leotistega. Sel oli samasugune mõju kui eri liiki turbasammalde koos kasvamisel.

Ilmselt pärsivadki naabruses kasvavad turbasamblaliigid üksteise kasvu ja see võib mõne liigi levikut piirata. On teada, et turbasamblad võivad takistada isegi soontaimede kasvamist. Näiteks Rootsis tehtud uuringutes tõestati, et pruun turbasammal on võrreldes putuktoidulise taime huulheinaga konkurentsis tugevam.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Bryology.