Nädalavahetusel stardib Eesti esimene aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tallinna linnuklubi kutsuvad sel nädalavahetusel kõiki huvilisi Eesti esimesele aialinnuvaatlusele, kus ühe tunni vältel fikseeritakse kõik linnuliigid, keda oma aias kohatakse.

Enamik linde rändab talveks Eestist lõuna poole sooja päikest otsima, kuid terve hulk sulissõpru jääb meile ka talvituma. Tänavune pikalt kestnud külmalaine ja paks lumi on siia jäänud väikeste värvuliste arvu küll tublisti vähendanud, aga just koduaias ja mujal inimasustuse läheduses võib ikkagi sagimist märgata.

Linde meelitab inimeste lähedusse toidu leidmise võimalus, olgu see siis marjadega põõsas, mahapudenenud vili, koera toidukauss või kompostihunnik. Eriliseks magnetiks on muidugi just nende jaoks välja pandud pekitükk või päevalilleseemned.

Koduümbrus on seega väga sobiv paik, et meie talvituvate maismaalindudega tutvuda.

Varblased ja paksud nokad

Kõige tuntumad aialinnud on kahtlemata rasvatihane, leevike ja varblased. Viimaste eristamisega kodu- ja põldvarblaseks on paljudel ilmselt siiski raskusi või pole sellest kuuldudki.

Tihaseid elab meil talvel koguni seitse liiki, kellest koduaias on kõige tavalisemad kauni helesinise peaga sinitihane ning omavahel raskesti eristatavad hallikuuelised salu- ja põhjatihane.

Nii-öelda paksunokalistest ehk seemnetoidulistest lindudest on lisaks leevikesele ja varblasele tavaline aiakülaline rohelise kuuega rohevint, kuid eelmisel talvel nende seas levinud haigus on ilmselt jätnud oma jälje ja tänavu talvel on meil neid näha vaid üksikuid.

Kui toidumajast või viljapuuaiast kostab tugevamat kopsimist, võib olla kindel, et toksijaks on pisike sinakas puukoristaja ehk puuklutt või tegutseb seal meie kõige tavalisem rähn — suur-kirjurähn.

Praeguse valge ümbruse taustal hakkab hästi silma ka üleni musta sulestiku ja kollase nokaga musträstas, kes veel kümmekond aastat tagasi oli Eestis üsna harva kohatav talvituja. Nüüd võib teda talviti just inimasustuse läheduses küllalt sageli näha.

Musträstast aetakse tihti segi kuldnokaga, keda meil soojemal talvel samuti kohata võib.

Teabe kogumise algus

Üldse kokku võib talvel koduaias või pargis kohata isegi paari­kümmet liiki linde.

Usinamad lindude vaatlejad ja toitjad eristavad ehk tavalisemaid liike juba vabalt ja teavad neid nägupidigi, kuid igal juhul on alati abiks linnumääraja. Neid peaks praegu ka poelettidel olema mitut sorti.

Teisalt teeb talvise linnuvaatluse mugavaks võimalus jälgida toimuvat kas või toast kohvitassi tagant, kui toidumaja on paigutatud sobivasse kohta.

Et linnusõpradel oleks veel huvitavam, pakume sel nädalavahetusel võimalust kaasa lüüa aialinnuvaatlusel “Talv 2010”, mille siht on ühtlasi meie aialindude käekäigu kohta rohkem teavet koguda. Osalema on oodatud nii need, kes juba tunnevad, kui ka need, kes alles tahavad koduümbruse talviseid linde tundma õppida.

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Selliste vaatluste abil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ja vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks.

Saab ette öelda, et kindlasti aitab aialinnuvaatlus jõuda äratundmisele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda.

Eestis pole varem selliseid vaatlusi korraldatud, aga mujal Euroopas on see juba mitmel pool osutunud väga populaarseks linnuvaatlusürituseks. Näiteks Suurbritannias on Big Garden Birdwatch’i nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud juba üle 30 aasta ja mullu võttis sellest osa ligi pool miljonit linnusõpra.

Soomes on sarnast üritust nimega Pihabongaus korraldatud juba viiel aastal ja 2009. a osales 15 000 huvilist. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga tähtis, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Kuna Eestiski on kavas pärast nüüdset esimest vaatlust hakata aialinnuvaatlusi korraldama igal aastal, on väga oodatud kõik arvamused ja ettepanekud selle ürituse kohta.

Esimene aialinnuvaatlus “Talv 2010” jõuab ellu Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning Avatud Eesti Fondi (vahendab Islandi, Liechtensteini ja Norra EMP finantsmehhanisme) toel.

Vaatluse juhiseid

- Vali hea nähtavusega vaatluskoht aias, pargis või kalmistul, soovitatavalt lindude toitmispaiga läheduses.

- Leia kahe vaatluspäeva (30.–31. jaanuar) jooksul tund aega.

- Pane selle tunni jooksul kirja kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ning iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. (Ära gruppe kokku liida, see tekitaks topeltloendust.)

- Kirja tuleb panna vaid paiksed linnud, kes vaatluspaigas kas või korraks maanduvad. Ülelendavaid linde ei loendata.

- Tee valitud paigas vaatlust ainult selle ühe tunni jooksul, korduvvaatlus moonutaks andmeid.

- Kui sul on Interneti-ühendus, saad andmete sisestamiseks ja edastamiseks kasutada aialinnuvaatluse kodulehte www.tallinna-linnuklubi.ee/talv.

- Kodulehel oleva ankeedi võib ka välja printida ja postiga saata hiljemalt
7. veebruariks aadressil Tallinna Linnuklubi, Mustamäe tee 59, 10621 Tallinn.

- Kui Internetti ei ole, saab vaatlustulemused saata ka postiga. Kindlasti tuleks siis juurde märkida täpsed andmed vaatleja(te), vaatluspaiga ja -aja (kellaajaliselt) kohta, samuti see, kas vaatluspaigas linde toidetakse.

Allikas: aialinnuvaatluse koduleht