Naised saabuvad metsa ja tahavad tunnustust
Kui otsida internetist naismetsaomanikke puudutavaid uudiseid, leiab neid hulgi näiteks soome- või saksakeelsetelt lehekülgedelt. Soomes korraldavad metsaühistud järjest naismetsaomanike päevasid.
Sakslaste ajakirjanduses näib olevat magus uudis, et naismetsaomanikele on tehtud saenaiste kursusi, kuid lähemalt uurides selgub, et vähemalt kolmel liidumaal käib naiste tõsine metsanduslik koolitus.
Ringreis Eestis
Ikka vilksatab juttudest läbi ka Rootsi naismetsaomanike üleriigilise ühenduse näide ja just selle liikmed tõid oma õppereisiga metsanduse naisteema Eestissegi.
Rootsi naismetsaomanikud on koondunud liitu, mis tegutseb juba üle kümne aasta. Sel on oma peakorter pealinnas ja üle maa viis piirkondlikku esindust.
Rootslannad tutvusid kolme päeva vältel meie erametsaliidu naiste saatel Eesti metsandusega.
Uuriti bioenergeetika seisu, vaadati lehtpuu katsekultuure, külastati Pärnu elektrijaama, Imavere saeveskit, käidi Soomaa rahvuspargis jne.
Üks vastuvõtjate eraldi siht oli Rootsi naisi kokku viia meie erametsanduse naistegelastega. Näiteks kohtuti Hiiumaa Metsaseltsi juhi Aira Tossuga ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liikme Kadri-Aija Viigiga.
Vaatasid Rootsi kuuski
Pärnumaal käisid rootslannad ka Maalehe metsablogi kirjutaja, metsaomanik Leili Mihkelsoni metsas.
Seal oli neil muu hulgas võimalus näha, kui jõudsalt on kasvanud kuused, mis 2001. aastal suure kära saatel Rootsist toodi ja Eesti metsadesse istutati.
Erilist huvi pakkus see veel Marja Gustafssonile, kes tookord oli Rootsi poolel korraldamas nende taimede Eestisse saatmist.
Külaliste asjatundlikkust näitas näiteks see, et neile ei pidanud eraldi selgitama metsa kasvukohatüüpisid, vaid nad oskasid neid ise märgata.
Leili Mihkelson rääkis, kuidas rootslannasid pani imestama, et Eestis saab metsaomaniku maadel pesitseda kaitsealune lind – polegi eraldi looduskaitseala loodud! Parasjagu näitas end nimelt taeva all lennates ta metsas pesitsev väike-konnakotkas.
Teine asi, mis suurt imestust äratas, oli see, et Leili teeb oma metsas võsalõikuri ja trimmeriga kultuuride hooldust ja radade niitmist ise.
“Pärast metsanduslikke jutte rääkisime ka naiste osast looduskaitses ja metsanduses. Mind nimetati metsafilosoofiks, sest ma rõhutasin, kuidas minu arvates naised suhtuvad puudesse, taimedesse ja kogu metsaelustikku emotsionaalsemalt kui mehed,” rääkis Leili Mihkelson.
Seepeale läkski Pärnumaa metsas jutt naiste tasakaalustavale rollile maailmas, kus ülimaks on seatud majandusedukus, raha ja võim.
Täpselt samad mõtted leiab näiteks Saksamaa naismetsaomanike ühenduste materjalidest, kus on öeldud, et naised oma teistmoodi suhtumisega, tähtsustades puidu kõrval metsa muid väärtusi rohkem kui mehed, saaksid metsanduse sisu avardada. Et seda teha, peavad naised aga kõigepealt sisseharjunud süsteeme lõhkuma.
Uut moodi maaelu
Ühes Soomegi ajaleheartiklis räägivad naismetsaomanikud, kuidas naiste teistsugune suhtumine võib traditsioonilist metsandust täiendada. Mainitud on metsatööstuse võimalikku lisaharu – ravimi- ja kosmeetikatööstust.
Kogu sel liikumisel näib olevat mitu ajendit. Sakslased toovad välja, et seoses Euroopa põllumajanduse suurte muudatustega on maaelanike kooslus muutunud ja aina sagedamini saavad metsaomanikeks mitte talu pärijad pojad, vaid ka tütred, kes elavad kas kohapeal või hoopis linnas.
Samas on metsandus traditsiooniliselt meeste valdkond ja metsaomanikuks saanud naised on tundnud end meeste koolitustel-koosolekutel ebakindlalt. Sellelt pinnalt on sündinud enamasti just väikeste või keskmiste metsaomandite naissoost omanike eraldi ühendused ja õppepäevad.
Naiste õigused
Teine tugev ajend on naiste soov oma õigusi maksma panna. Siin õppereisil käinud rootslannad rääkisid, kuidas nad on kogenud meeste üleolevat suhtumist – naiste suutlikkusse metsas hakkama saada ei ole olnud ja pole tihti ka praegu kombeks uskuda. Selle peale lõid naised seljad sirgu ja hakkasid end näitama.
Soome materjalide seast leiab naismetsaomanike koondumise põhjenduse, et kolmandik metsaomanikest on naised, kuid ikka ei ole nad pääsenud otsustajate sekka. Oma õiguste nõudmisega on nii hästi silma hakatud, et ühes Soome internetifoorumis mehed torisevad: naised tahavad, et nad oleks esindatud kõikides eluvaldkondades, aga meeste samasuguste õiguste eest ei võitle keegi.
Kuidas on lood Eesti naismetsaomanike enesetunde ja õigustega? Rootslannad märkisid, et peale väikeste metsaomandite (Rootsis ei ole alla 50ha metsaomandeid) üllatas neid, et Eesti metsades tegutsevad naised ja mehed võrdsete partneritena.
LISATEAVE
Rootsi naismetsaomanike liit
- Rootsi naismetsaomanike liit sündis 1997 ühe naistele korraldatud keskkonnasõbraliku metsanduse kursuse pinnalt.
- Liidu asutamise üks ajend oli see, et Rootsis on metsandus ajalooliselt olnud meeste ala. See oli loogiline ajal, kui isad pärandasid metsi poegadele, kuid tänapäeval on pärijaiks tihti ka tütred.
- Liidu siht on tugevdada Rootsi metsanduses naiste mõjuvõimu, täiendada naismetsaomanike metsateadmisi ja suurendada teadlikkust keskkonnasõbralikust metsandusest; üles ehitada naismetsaomanike võrgustik, et koostöös oma sihte paremini saavutada.
- Liidus on umbes 300 liiget. Naismetsaomanikke on üldse umbes 130 000 ehk 40% Rootsi metsaomanikest.
Allikas: Rootsi naismetsaomanike liidu ühe algataja Ann Berverly Hilli meilivastused Metsalehe küsimustele
