Neptuun avastati just aasta tagasi
23. septembril 1846 suunas Saksa astronoom Johann Gottfried Galle Berliini observatooriumis teleskoobi taevasse.
Peagi märkas Galle helesinist täppi ning teda aitav tudeng Heinrich Louis d’Arrest hüüatas: “Seda tähte pole kaardil!”
Nii avastas Galle Päikesesüsteemi kaheksanda, palja silmaga nähtamatu planeedi, mis sai Rooma merejumala järgi nimeks Neptuun. 17 päeva pärast leidis Inglise õllevabrikant ja astronoom William Lassell Neptuuni suurima kuu Tritoni.
Matemaatika triumf
Selle koha, kuhu pikksilm sihtida, olid teineteisest sõltumatult välja arvutanud kaks matemaatikut: kõigepealt inglane John Couch Adams ja seejärel prantslane Urbain Le Verrier.
Mõlema arvutused põhinesid vaatlusandmetel, mis näitasid, et seitsmes planeet Uraan ei liigu oma orbiidil vastavalt Kepleri seadustele. Oli kaks võimalust: kas Kepleri ja niisiis ka Newtoni seadused ei vasta Maast nii kaugel enam tõele või mõjutab Uraani liikumist veel üks planeet.
Kummagi matemaatiku kaasmaalastest astronoomid ei olnud eriti innukad neid kuulda võtma, küll aga tegi seda Galle, niipea kui oli Le Verrier’lt kirja saanud.
Neptuuni avastamine oli teaduse triumf XIX sajandil. Prantsuse teadlane ja poliitik François Arago nentis: “Le Verrier avastas planeedi pliiatsiotsaga.”
Pärast ägedaid vaidlusi otsustati avastajateks lugeda kõik kolm. Adams ise möönis kirjas Kuninglikule Astronoomiaseltsile, et au peab kuuluma Le Verrier’le ja Gallele. Londoni Kuninglik Selts andiski 1846. aasta Copley medali Le Verrier’le, ilma et oleks Adamsit maininud.
28. detsembril 1612 ja 27. jaanuaril 1613 oli Neptuuni vaadelnud Galileo Galilei, kuid ta pidas seda kinnistäheks.
4,5 miljardi km kaugusel tiirleval Neptuunil kulub täisringi tegemiseks ümber Päikese veidike üle 60 190 Maa päeva ehk 164,79 aastat.
Pluss-miinus veerandi tunni täpsusega võib öelda, et üks aasta tema avastamisest sai täis esmaspäeval, 11. juulil kell 21.48 maailmaaja järgi ehk 12. juulil 00.48 Eesti aja järgi.
Vastavaid arvutusi saab näha siit: http://bit.ly/neptuneorbit.
25. augustil 1989 jõudis Neptuuni juurde USA kosmoseaparaat Voyager 2, saatis Maale tema lähifotod ning avastas (õieti kinnitas varasemaid vaatlusi) tal rõngad.
Teemandiookeanid
Viiest rõngast välimine kannab Adamsi nime. Sellel on salapärased heledad osakaared Fraternité, Egalité 1, Egalité 2, Liberté ja Courage ehk Vendlus, Võrdsus 1 ja 2, Vabadus ning Vaprus. Järgnevad Arago, Lasselli, Le Verrier’ ning Galle rõngas.
Neptuuni sinises vesiniku- ja heeliumiatmosfääris puhuvad Päikesesüsteemi kõige tugevamad tuuled – 2000 km/h.
Tritonile kuulub –235 kraadiga meie kandi kõige külmema paiga rekord.
Ajakirja Nature Physics 2010. aasta 6. numbris väidab rühm teadlasi, et Neptuuni ja Uraani kuumas sisemuses võivad kõrge rõhu all lainetada teemandiookeanid, kus ujuvad tahkest teemandist jäämäed.
