Keegi ei tea, kui palju rohu sees võis elu eest lipata rukkirääkusid. Kui räägul on alles munad pesas, jääb pesitsemine pooleli ja varjeta kurnast saab teiste lindude toit.

Niidumasina kohal paaniliselt lendav põldlõoke saab peenekshakitud pojad.

 Raierahu ja niidurahu

Riigimetsas lõppes eile pesitsevate lindude kaitseks kaheks kuuks kehtestatud raierahu. Niitmisrahust ei ole olnud juttugi. Pigem algab niitmistöö järjest varem.

Lõuna-Eestis, kus ilm Põhja-Eestiga võrreldes kaks nädalat ees, hakati tänavu niitma mais. Rukkirääkudele on väga varajane niide ornitoloog Jaanus Eltsi sõnul ka selles mõttes halb, et see vähendab mai lõpul siia jõudvate rääkude pesitsemispaikasid.

Ornitoloogide hinnangul tuleks esimene niide teha ajal, mil lindude pojad on kasvanud piisavalt suureks, et masina eest ära liikuda. Eestis on esimese niite sobivaks ajaks 15. juuli.

Tegelikult algab aga niitmine poolteist kuud varem ja kattub lindude aktiivse pesitsusajaga.

 ELi põllumajandustoetused on Eestis põllumajandusmaastikel pesitsevate linnuliikide elu kehvemaks muutnud, kusjuures niitmist-silotegu peetakse üheks suuremaks mõjutajaks.

Peale liiga varajase niitmisaja mõjutab linde see, et toetuse saamise nimel on kasutusse võetud maid, mis põllumajanduslikus mõttes põllumehele kasu ei too. Toetuste tulekuga hakkasid taas kaduma põllupeenrad.

Jaanus Elts räägib ka aina paremaks ja suuremaks muutunud masinatest ning võimalikult siledaks muudetud rohumaadest. “Vana veneaegne traktor hüppas mättast üle, nii et põldlõokese pesa mätta taga jäi alles, aga kui uus masin siledaks muudetud rohumaal sõidab, ei jää seal enam midagi järele,” ütleb Elts.

Ka teevad moodsad masinad vähem müra — linnud ja põllumaastikul elavad loomad ei märka õigel ajal plehku panna.

 Mõelge lindudele

Rukkirääk on üks tuntumaid põllulinde, ent tegelikult pesitseb ja toitub põllumajandusmaastikel Eltsi andmeil 42 liiki. Peale selle liigid, kes pesitsevad mujal, kuid toituvad põllul.

Tuntumatest lindudest on põllumajandusega seotud näiteks kiivitaja, suurkoovitaja, põldlõoke, aga ka kadakatäks, sookiur, metskiur, nurmkana, kõrkja-roolind, soo-roolind, kivitäks jt.

Põllulindude arvukus on kahanemistrendis terves Euroopas. Olukorra leevenduseks on soovitatud põllutöid tehes kasutada võtteid, mis hea tahte korral on võimalikud.

Lihtsaimad võtted on ornitoloogide soovitusel niitmine põllu keskelt väljapoole või servast serva, kindlasti mitte ringiratast. Kui niidetakse ringiratast, tuleks ala keskpaik jätta niitmiseks järgmisel päeval, et masina eest sinna põgenenud linnud-loomad lahkuda saaks.

“Kui vanasti heina tehti, oli lärmi, naised laulsid ja… rukkiräägud jõudsid kõik eest ära minna. Nüüd võiks kas või kilukarbid niiduki külge riputada, et masinat kuulda oleks,” pakkus Jaanus Elts.

Lindude säästmise nippe

- Niida keskelt lahku või servast serva meetodil.
- Pane tähele niidetaval alal liikuvaid loomi ja linde.
- Niida haljaskesa, põllupeenraid, kaitseribasid ja looduslikke rohumaid võimaluse korral alates juuli keskpaigast.
- Kui näed, et loomad jäävad niitmata saarekestele, peata traktor ja aja nad sealt ära.
- Väldi põllu servadest sissepoole niitmist.
- Väldi öösel niitmist.

Allikas: brošüür “Põllumajandusmaastike loodushoid”