Nimi ei riku meest, hobust ammugi mitte
„Hobusele nime panemine on väga huvitav ja intrigeeriv teema, sellest saaks kirjutada terve raamatu," naerab Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom.
Araablased näiteks usuvad, et hobusele ei tohi nime valmis mõelda enne tema sündi. Nad ütlevad: „Nimi - see on au, tugevus, vaprus ja uhkus". Beduiinid panevad hobusele nime vaid teda iseloomustavate tunnuste järgi: värv, märgised, temperament, vaprus, iseloom. Mitte kunagi ei pane nad hobusele inimese nime - see olevat ebaviisakas ning tähendavat halba õnne.
Kohalikud tõud
Kõige lihtsam on seaduspärasus, mis reguleerib eesti, tori ja eesti raskeveohobustele nime panemist. Nimelt on mitmeid aastakümneid tagasi kokku lepitud ja õigusaktidesse ka kirja pandud, et neis tõugudes sündivatele väikestele hobustele pannakse nimi, mis algab isa nime algustähega.
Näiteks eesti tõugu mära Rella, kelle isa on Romm. Rommi isa on Rops, vanaisa Rollo ja vanavanaisa Rolja. Lisaks peab nimi olema eestipärane ning soovitavalt lõppema märadel täishäälikuga ja täkkudel kaashäälikuga.
Teades seda reeglit ning täkuliine, on võimalik isegi ilma hobust nägemata, vaid nime alusel öelda, kas tegemist võib olla eesti tõugu hobusega või mitte. Eesti hobuse tõus on seitse täkuliini ning hobuste nimed saavad alata kas A, T, E, R, V või L tähega. Seega ei saa Miira nimeline suksu kunagi eesti tõugu hobune olla.
Trakeenid
Soojavereliste sporthobustega on asjad veidi teistsugused ning maailmas erinevates riikides on reeglid väga erinevad.
Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Saksamaal pannakse näiteks araabia täisverelistele, inglise täisverelistele ja trakeeni tõugu hobustele nimed ema esitähest lähtuvalt. Ingliskeelses maailmas (Suurbritaania ja Ameerika Ühendriigid näiteks) aga on inglise täisverelisele hobusele nime valik puhtalt omaniku suva - pane milline tahad.
Ema nime algustähte kasutatakse trakeenidel seetõttu, et süstematiseerimise aluseks on tõus märaperekonnad. See traditsioon sai alguse juba 18. sajandil Ida-Preisimaalt, kus asus kuulus Trakheneni hobusekasvandus.
Trakeenide puhul lisatakse nimele sageli ka tähed, mis märgivad seda, millisest Euroopa regioonist ja märaperekonnast hobune pärit on:
- Trakehneni perekonnad - T
- Ida-Preisimaa perekonnad - O
- Teised (trakeeni)perekonnad - S
- Inglise täisverelisusega perekonnad - E
- Araabia verelisusega perekonnad - A
Soojaverelised sporthobused
Raigo Kollom on seisukohal, et hobuse nimi peab olema puhas, lühike, ilma numbrite ja tähekombinatsioonideta. „Samas, passis võib hobusel olla nimesid rohkem kui üks - algnimi, spordis kasutatav nimi, reklaaminimi ja veel mõni. Mõnikord on hobuse eluea jooksul kasutusel lausa 5-6 erinevat nimevarianti. Samas on hobuse alg- ehk sünninimi selline, mida muuta ei saa," selgitab ta. „Sageli lisatakse nime lõppu ka kasvandust märkiv täht." Eestis on omaaegses Niitvälja Hobusekasvanduses sündinud hobuste puhul kasutatud N tähte, näiteks mära nimega Topaas N.
Hollandis ja Belgias on sporthobustele nimede panemisel kasutusel tähestikuline süsteem. Kokkulepitud aastal hakatakse tähestiku algusest minema ning kõik ühel aastal sündinud sporthobused saavad endale A tähega nime, järgmisel aastal B ja nii edasi. Kui tähestik läbi saab nimetatud, alustatakse otsast peale.
Samasugune süsteem kehtib näiteks ka mitmetes koeratõugudes - saksa lambakoerte kennelites näiteks. Koerakasvandustes ehk kennelites sündivaid pesakondi nimetatakse siis vastavalt kas A, O, E või mingi muu tähega ning kõigi kutsikate nimed algavad vastava tähega.
„Nime puhtus on oluline just arvuti jaoks. Inimene on võimeline välja lugema, millise osa tähtede ja numbrite kombinatsioonist moodustab tõeline nimi, aga arvuti mitte. Tema jaoks on ka numbrid ja üksikud tähed sümbolid, mida lugeda tuleb. Ja nii võib tekkida suur segadus," avab Kollom lühikese ja ühesõnalise nime vajaduse tagamaid.
Sama nime tohib sporthobustele panna vaid täisõdedele ja -vendadele, kusjuures nime lõppu lisatakse rooma numbrina järjekorranumber: Calipso I, Calipso II, Calipso III jne. Täisvennad ja -õed on hobused, kellel on sama ema ja isa.
Traavlid
Traavlitele nime panemisel on omapäraks see, et väga sageli lisatakse nö pärisnime ette hobuse sünnikasvanduse nimi. Eestis kasvatatakse traavleid näiteks Tooma tallis ning kõigi seal sündinud hobuste nimed algavad sõnaga Tooma.
