Noored metsatundjad selguvad mais
RMK Oandu looduskeskuse juhi ja metsaviktoriini eestvedaja Tiina Neljandiku sõnul on metsaviktoriin igakevadine virtuaalne loodusõppepaik.
“Metsaviktoriini küsimused on metsandusest ja looduskaitsest, õpitakse lähemalt tundma aasta puud, aasta looma ja lindu ning tänavust metsapealinna. Kultuuripärandi aasta puhul piilume päris palju ka minevikku,” rääkis Tiina Neljandik. “Piltidel saab ära tunda vanu tööriistu, kaitsealuseid taimi ja seeni. Viktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, kuna looduses ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.”
Tänavune viktoriin erineb varasematest selle poolest, et on eraldi küsimustekomplektid
1.–4. klassile ja 5.–12. klassile. Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis ja tulemused avaldatakse 7. maiks viktoriini koduleheküljel (www.loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin).
Jätkub ka eelmisel aastal alguse saanud venekeelne metsaviktoriin, et aidata venekeelsete koolide õpilastel kodumaa loodust paremini tundma õppida.
Üks näide viktoriini vanema astme võistlejate huvitavatest, ehk ka eakamatele vastajatele ära kuluvatest küsimustest koos vastusevariantidega.
- Vanasti olid talulastel kevadel tihti suu ja suuümbrus punased, eriti neil, kes metsas karjas käisid. Miks?
a) Lapsed sõid põdrakanepi noori võrseid, mis on punakat värvi.
b) Lapsed koorisid lepaoksi ja peenikesi tüvesid ning sõid koorealust kihti ehk mähka, mis on kevadel magusa maitsega, seejuures parkis lepamahl suu punaseks.
c) Kevadel päikeseliste ja tuuliste ilmadega tekkisid laste jalgadele “kuresaapad” – nahk muutus karedaks ja punaseks ning hakkas märjaks saades kipitama.
d) Kevadel meisterdati pajuoksast pajupille ja puhuti neid karjas olles.
