Norra hullulehmatõve juhtum leidis laboris kinnituse

Norra ametivõimud kinnitasid, et mõned nädalad tagasi avastatud võimalik atüüpiline hullulehmatõve juhtum on nüüdseks laboratoorselt diagnoositud, kuid mingit riski see rahva tervisele kaasa ei too.

Möödunud nädalal teatas Norra veterinaarinstituut, et nad on avastanud võimaliku hullulehmatõve juhtumi ning saatsid kogutud materjali analüüsimiseks Inglismaal asuvasse Euroopa referentslaborisse, kust paar päeva tagasi saabus kinnitus - tegemist on atüüpilise hullulehmatõvega.

Kui klassikaline ehk epideemiline veiste spongiformne entsefalopaatia ehk hullulehmatõbi kandub loomalt loomale edasi liha baasil valmistatud sööta kasutades (alates 2001. aastast on see keelatud), siis atüüpiline ehk sporaadiline spongiformne entsfalopaatia esineb eakatel veistel.

"Atüüpilise hullulehmatõve avastamine ei oma mingit mõju toiduohutusele ning pole vajadust tooteid lettidelt ära korjama ega ka mingeid juid meetmeid rakendama hakata," ütles Norra toiduohutusameti esindaja Kristina Landsverk portaalile The Local. "Riski, et joogipiim nakatuks, ei ole." Loomadel inimestele kandub ainult klassikalise hullulehmatõve vorm.

Norra keskosas asuvast farmist avastatud haigusjuhtum on esimene omataoline riigis, kuid sarnastest isoleeritud juhtumitest on viimastel aastatel teatanud ka Šveits ja Brasiilia.

Ettavaatusabinõuna haige lehma korjus siiski hävitati koos nelja samast karjast pärit veise surnukehaga.