Nõuandesüsteem kangutati uude suunda
EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ei taha nõuandesüsteemi äravõtmist kojalt kuidagi kommenteerida, nendib vaid mõrult, et lisaks nõuandeteenistuse kadumisele läks neilt ka kohustus levitada riigi- ja teadusinfot maakondlikele nõuandekeskustele. Ära võeti ka teabeleviks eraldatud raha 2,7 mln krooni, mida koda vahendas nõuandekeskustele.
“Meie eelarve vähenes kolm korda,” ütleb Roomet Sõrmus. Ta nendib, et kojal on üle 100 liikme ja päris suur infovõrgustik. “See sünergia, mis eri tegevustega kaasnes, läheb nüüd kaotsi,” kahetseb esimees.
Sellest hoolimata jätkavad nad info jagamist, korraldavad piima- ja teraviljafoorumeid, annavad välja trükiseid. Põllumajandus-kaubanduskojalt võeti ära ka populaarne portaal PIKK, mis läks koos muude tegevustega üle MESile.
Nii ongi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda nõuande äravõtmisega nurka surutud, nagu tehti aastaid tagasi Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, kui neil rahakraanid kinni keerati ja nõuandekeskus Jänedal laiali lõhuti.
Ümbertõstmine võib olla poliitiline kompromiss
Katusorganisatsiooni vahetust nimetavad mitmed põllumajandustegelased poliitiliseks sammuks. Üks neist on Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra.
“Selle algatas põllumajandusminister Seederi endine nõunik Alar Oppar, kes on praegu uurimise all kahtlustatuna pistise võtmises,” räägib Sõrra. Ta oletab, et kuna Oppar oli EPKK endine juht, kes sealt kunagi kinga sai, on tal koja vastu eriline viha.
“EPKK sai nõustamise koordineerimisega väga hästi hakkama ja enamik konsulente on korduvalt kinnitanud, et vahetamisel puudub igasugune iva,” rõhutab Sõrra. “Loodame, et MES saab tööga edukalt hakkama, sest nõuande solgutamine on kestnud juba aastaid.”
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Thea Kaurla toobki üheks põhjenduseks, miks just nemad katusorganisatsiooniks said, selle, et MES on neutraalne iseseisev juriidiline isik, kel pole tootjate ja talupidajate liitude ega muude organisatsioonidega otsest sidet.
MES kui maaettevõtjatele laenude andja ja tagaja on väga tugev finantsküsimustes, aga finantsnõustamine on tõusnud masu ajal prioriteediks. Selle järele on karjuv vajadus nii suur- kui ka väiketootjatel, sest majandusraskustes siplevad paljud.
“Põllumajandus-kaubanduskojale pole meil midagi ette heita, kuid praeguses olukorras aitavad muutused kaasa teenuse paremale kvaliteedile,” teatab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Lootusrikas on ka talupidajate keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg. Tema sõnutsi oli nõuandeteenistus EPKK alluvuses pigem konsulendikeskne, aga peaks olema tootjakeskne.
“Näiteks anti tasuta nõuannet kaks tundi, aga talumees pidi selleks sõitma kaugele nõuandekeskusesse. Meie tahame ikka, et konsulent käiks ka talus kohapeal,” räägib Veidenberg.
Loome iseseisva nõuandeteenistuse
MESi töötajad, keda on kümmekond, ongi praegu hakkamas, et süsteemi tasapisi muutma hakata. Aasta aega on põllumajandusministeeriumis tehtud kõva tööd – muudetud seadusi, tellitud teadusuuring, asja on arutanud töögrupp.
Nüüd on sihtasutusel tagataskus visioon, kuidas kureerida nõuandeteenistust, mis on laiali 15 keskuses üle Eesti ja kus on hõivatud umbes 120 konsulenti.
Tartus asuv koordineeriv keskus on samuti MESi alluvuses ning asub maaülikooli eelmises peahoones Kreutzwaldi 64.
MESi tugev külg on finantsnõustamine
“Meil on välja töötatud finantsnõuanne raskustes olevale ettevõtjale ja seda saame ehk tänavu konsulentide kaudu rakendada,” räägib Kaurla.
MESi ülesandeks jääb riigi raha vahendamine nõuandesüsteemile. Kui mullu oli see 9,4 mln, siis tänavu on seda vähendatud 9% ehk 8,5 mln kroonini. Välja tuleb töötada Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arengukava, samuti ühine turunduskontseptsioon, et viia nõuanne võimalikult paremini ettevõtjani.
“Tulevikus tahame jõuda selleni, et nõuandeteenistus oleks täiesti iseseisev organisatsioon,” rõhutab Thea Kaurla. Tema sõnul ei ole päris õige, et konsulendid tegutsevad talupidajate või tootjate liitude juures. “Nende liitude eesmärk on oma organisatsiooni arendamine, oma liikmete huvide eest seismine.
Meie aga tahame eelkõige nõuandesüsteemi tugevdada ja viia nõuanne ka nende maaettevõtjateni, kes ei kuulu liitudesse.”
Suureks probleemiks peab Kaurla praegu ka seda, et enamik konsulente on ettevõtjad, tegutsevad FIEdena ja kõik on üksteisele otsekui konkurendid. “Hajali tegutsemine tuleb liita ühtseks organisatsiooniks, kus tehakse koostööd ja kuhu koondatakse kogu info. Ühtne võiks olla ka raamatupidamisprogramm,” lisab Kaurla.
Tunnustatud nõuandekeskused
- Harju Taluliidu Nõuandekeskus, Saku, Aasa 1
- Hiiumaa Nõuandekeskus, Käina, Mäe 2
- Viru Nõuandekeskus, Jõhvi, Rakvere 27
- Jõgeva Tootjate Liit, Jõgeva, Aia 2
- Abiks Põllumehele, Jäneda ja Paide, Pärnu mnt 56
- Läänemaa Nõuandekeskus, Uuemõisa alevik, Tehnika põik 2
- Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskus, Roodevälja küla, Vahtra allee 8
- Põlvamaa Põllumeeste Liit, Põlva, Jaama 83
- Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus, Pärnu, Kerese 4
- Rapla Nõuandjate Ühendus, Rapla, Kuusiku tee 6
- Saarte Nõuandekeskus, Kuressaare, Tallinna mnt 27
- Tartu Maamajanduse Nõuandekeskus, Tartu, Jalaka 48
- Valgamaa Põllumeeste Liit, Valga, Aia 17
- Viljandi Põllumajanduse Nõuandeühing, Viljandi, Vabaduse plats 4
- Võrumaa Talupidajate Liidu Nõuandekeskus, Võru, Liiva 11
- Maamajanduse nõuandesüsteemi koordineeriv keskus, Tartu, Kreutzwaldi 64
Allikas: PIKK
