"Praegu ma puhkan," ütleb taimekasvatusnõustaja. Selle eest on kevadel, suvel ja sügisel, kui põldudel käib kibe töö, päevad tegemisi täis.

"Alati peab leidma aja kliendi probleemide lahendamiseks, ükskõik mis päev või kell on," nimetab Lilia Kulli ühe olulise nõude konsulendile. "Kui nõustaja pole kättesaadav, on klient kohe läinud."

Kõige tähtsam on aga võita põllumeeste usaldus. See võtab Kulli sõnul päris palju aastaid.

"Pead oskama vastata kõikidele küsimustele või oskama vastuse leida," selgitab ta, kuidas seda saavutada. "Ei tohi talu kohta saadud teavet laiali laterdada. Isegi kui põllumees küsib, mis toetusi naaber taotleb, olen vastanud: mine küsi ise."

Ja loomulikult ei tohi nõustaja oma klienti halvustada ega kritiseerida, ei otse ega selja taga.

Nõustamine muutmistuultes

"Just sellist tööd ma olengi tahtnud teha!" ütleb Lilia Kulli. "Selles on mul praeguseks juba palju kogemusi. Töö on vaheldusrikas ning sunnib end arendama, sest küsimusi tuleb ette igast valdkonnast. Ja mulle meeldib olla FIE. Mis sest, et FIE on kõige lollakam süsteem üldse – puudused kaalub üles see, et saan olla iseenda peremees."

FIE-na konsulent olla on hea ka sellepärast, et aastate jooksul on nõuandeteenistust pillutud küll siia-, küll sinnapoole. Seda on hallanud maavalitsused, taluliit, eelmise sajandi lõpul üritas saksa nõustamist levitada Wolfgang Buschmann, taanlastega koos on seda teinud Jäneda ÕNK.

Selgem pilt tekkis, kui nõuandeteenistus läks põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) alluvusse. EPKK all moodustati nõuandekeskused – 15 maakondlikku pluss koordineeriv keskus Tartus. Siis seoti kõik konsulendid keskustega ja tekkis üleriigiline süsteem.

Praegu koordineerib nõuannet Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), kuid loomisel on veel üks uus organisatsioon. "Plaanide järgi peaks see olema sihtasutus, mille moodustavad koos viis organisatsiooni – liikumine Kodukant, EPKK, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja konsulentide ühing," valgustab Kulli plaane.

Agronoom ka vallaametnikuna

Lilia Kulli on pärit Põlvamaalt. Kuna ta on maal kasvanud, ei olnud muud mõtetki kui õppida põllumajandust. Agronoomidiplom anti talle kätte aastal 1982.

Esimene töökoht oli Ülenurme õppe-katsemajand, kus olid head kolleegid, kelle õpetussõnu läheb vaja siiani. Tal on alles ka kõik algaja märkmed ning isegi EPA konspektid taimekasvatusest, mullateadusest jms. "Ei saa öelda, et veneaegsed teadmised ei kõlba enam, kõik peamised asjad on ju samad," ütleb taimekasvatuskonsulent.

Ülenurmelt läks ta Vigala kolhoosi seemnekasvatusagronoomiks. Põllumajandusreformi ajaks oli temast saanud osakonnajuhataja.

Reform külvas suurt segadust maaküsimustes, maa on aga agronoomi peamine töövahend. "Agronoomitööd ei saa teha, kui ei muretseta ei tagavaraosi ega sahaterasid – maa võib järgmiseks aastaks käest ära minna. Sellepärast tulin ära," selgitab naine.

Kuna Lilia diplomitöö oli kartulikasvatusest, vormistas ta end FIE-ks ning hakkas koos mehe ja lastega pidama köögiviljatalu – kasvatama kartulit ja kapsast. "Meil päris edenes see asi," hindab ta tagantjärele.

1995. aastal pakuti talle aga tööd Vigala vallavalitsuses registripidajana. "Kuna inimesed teadsid, et ma olen agronoom, käisid nad mu käest ka vallamajas põllumajanduslikku nõu küsimas," naerab naine. "Nii et nõustamine kujunes välja kuidagi iseenesest."

Eurotoetused tõid tööd

Eelmise sajandi lõpul hakkas Eestis välja kujunema nõuandesüsteem. Siis kutsuti inimesi, kes on huvitatud õpetamisest ja nõustamisest, endast teada andma. Esimesed konsulendid asusid ametisse maavalitsustes.

Lilia hakkas tegema nõustamist Rapla maavalitsuse juures. Esialgu oli koormus väike, seega ei saanud seda teha põhitööna, ning ka inimesed polnud toona eriti altid raha eest teadmisi ostma.

"2002. aastal tulid pilootprojektid – keskkonnasõbraliku tootmise (KST) pilootprojekt ja mahetootmise pilootprojekt," meenutab Kulli. Pilootprojektid kestsid Raplamaal Loodna vallas kaks aastat ja nende kaudu laienes ka konsulentide tööpõld.

Järgmistel aastatel hakkas KST kehtima kogu Eestis ning see andis tööd juurde. Selleks, et saada keskkonnatoetust, pidi põllumees tegema põlluraamatud, väetusplaanid, pidama külvikorda jpm.

Kui põllumehele terendas võimalus keskkonnanõuete kohase põllupidamise eest toetusraha saada, raatsis ta juba nõustamise eest ka ise raha välja käia.

Sellest ajast, kui Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu ja hakkas osa saama selle toetustest, on tööd kõvasti. "Nõustajatel oleks palju vähem tööd, kui eurotoetusi poleks," kinnitab Lilia Kulli.

Nõuetele vastavus

Nõuetele vastavuse süsteem tähendab seda, et täies mahus saavad toetusi need põllumajandustootjad, kes järgivad keskkonna-, loomade heaolu-, rahva- ja taimetervise ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid.

2009. aastast hakati seoses eurotoetustega kontrollima nõuetele vastavuse nõuete täitmist. Kui üks nõue paljudest toetuste saamiseks vajalikest on täitmata, vähendatakse ka toetusi. Loomulikult ei taha ükski põllumees, et nii juhtuks. Sellepärast töötasid konsulendid välja uue teenuse – nõuetele vastavuse auditi. "Nõustamisest moodustas see mullu juba poole," ütleb Kulli.

Seda saab teha vaid vastava koolituse läbinud konsulent. See käib nii, et konsulent läheb ettevõttesse, kus koos peremehega käiakse läbi laudad, kütusehoidalad, väetisehoidla, vaadatakse üle põlluraamatud. Vahel võtab terve ettevõtte üle vaatamine mitu päeva.

"Ja siis ma tulen koju ja hakkan täitma auditilehti," räägib Lilia. "Neis ma kirjutan, kus on miski probleem, kuidas see korda teha tuleb, ja kui probleemi ei likvideerita, mis siis juhtub."

Need lehed jäävad ettevõtjale ja ta ei pea neid kellelegi näitama – see on konfidentsiaalne info.

Järjest rohkem küsitakse nõu ka mahetootmise kohta. Huvi pakuvad mahesöötmisplaanid, mahekülvikorrad, maheda mullaharimise võtted jne.

Meeldib käia põllul

Kõige rohkem küsitakse nõu väetamise ja taimekaitsevahendite kohta – neid on turul väga palju ning nõu tuleb anda selles osas, milline on kõige parem nii taimedele kui rahakotile.

"Mulle meeldib põllu peal käia, võrsumist vaadata, lämmastikumõõtjaga põlde mõõta, kahjureid otsida, haigusi uurida…"

Kulli meenutab üht rapsikasvatajat, kelle saagid olid mitu aastat väikesed. "Rääkisin talle – ta peab vaatama hiilamardikat. Ta ütles, et jah, vaatab, aga saaki ikka ei saanud. Ühel aastal läksin ise ta põlde vaatama. Kui nägin, et on õige aeg tõrjet teha – enne õiepungade avanemist – ütlesin seda talle. Ja ta tegigi ja sai sügisel korraliku saagi. Selgus, et ta ise oli valel ajal vaatamas käinud: siis kui raps õitses ja mardikas oli oma kahju juba teinud."

Selliseid näiteid on tal tuua palju. "Need pole küll mingid eriti suured töövõidud, aga kasu on must olnud," on naine rahul. "Taimekasvatuskonsulent on oma klientide agronoom."

---

KOMMENTAAR

Eve Maspanov, nõuandeteenistuse projektijuht:

Parimat konsulenti on valitud aastal 2007, millele järgnes kahe aastane paus. Aastal 2010 ja 2011 tegime seda taas.

Sel aastal koosnes parima konsulendi valimine kahest etapist. Esimeses paluti igal nõuandekeskusel esitada oma konsulentide nimekirjast üks nimi parima konsulendi tiitli kandidaadiks. Parima konsulendi tiitli kandidaadiks esitamisel palusime mõelda järgmistele punktidele: konsulendi staaž vähemalt 2 aastat; tegeleb aktiivselt konsulendi tööga; võtab osa erinevatest üritustest; hea kolleegi maine.

Parima konsulendi valimise teises etapis hinnati esitatud kandidaate 2011. aasta 10 kuu jooksul tasuta nõustatud tundide ja individuaalnõustamise lepingute arvu põhjal. Samuti arvestati erialastel koolitustel osalemist, lektoriks olemist ning valdkondliku koordinaatori arvamust.

Taimekasvatuse konsulent Lilia Kulli esitas parima konsulendi kandidaadiks Raplamaa nõuandekeskus ning ta teenis teises valimisetapis kokku parima hinnangu.

Lilia on tegutsenud konsulendina üheksa aastat. Ta on aktiivne, võtab osa erinevatest üritustest nii koolitatava kui ka lektorina, tal on abivalmi kolleegi maine ja ta on tegelnud palju uute klientidega, millest annab märku suur tasuta nõustamise tundide arv. Lilia sai kõrge hinnangu ka valdkondlikult koordinaatorilt.

Parima konsulendi valimisega paralleelselt on valitud ka parimat nõuandekeskust. Selle tiitli sai Läänemaa nõuandekeskus. Võitja pälvis positiivseid hinnanguid kõigilt, kellelt arvamusi küsiti. Läänemaa nõuandekeskus paistab silma nii teabelevi, asjaajamise korrapärasuse kui ka ühtehoidva kollektiiviga, mille eest hoolitseb edukalt nõuandekeskuse juht Sirje Sultsing. Nõuandeteenuse kõrge kvaliteedi eest Läänemaa nõuandekeskuses hoolitsevad heade teadmistega konsulendid.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Maamajandus 1/2012.