Odav pakitoit tekitas kassile tõsise tervisehäda
Kastreeritud isakassi tõi linnast emale tütar, kel polnud enam võimalik hiirekuningat enda juures hoida. Eluaeg loomi pidanud Aari Poks ei pidanud kassi suureks kuluallikaks ja nõustus kõutsile kosti ja ulualust pakkuma.
Mida ei teadnud aga ema ega tütar oli see, et kastreeritud isakassidele võib odav pakitoit tuua kaasa neeruhädad. “Ühel päeval veebruari algul vaatasin, et kass muudkui käib kastis istumas, aga pissitud ei saa,” rääkis Poks. “Lõpuks hakkas lausa karjuma ja viskas pikali maha. Võtsin ta siis kaasa ja sõit läks loomaarsti juurde.”
Seal selgus, et liiv on kuseteed ummistanud. Kassi põis tuli kateetriga tühjaks teha ning liiv kuseteedest eemaldada. Palju selline protseduur maksma läheb, ei osanud Poks arvata ning arstikabinetis talle seda kohe öelda ei osatud. Kui pühapäeval kassi arsti juurde viinud naine teisipäeval loomale järele minnes sai arve, millele oli summaks märgitud 128 eurot ehk pisut üle 2000 krooni, oli tema ehmatus suur.
“Meil ei ole sellist raha kassi peale panna,” ahastas ta ja lisas, et kui oleks selliseid väljaminekuid ette näinud, poleks kassi üldse majja võtnudki. “Kui ma oleks vähegi teadnud, et toidukauplustes müüdavad krõbuskid selliseid probleeme võivad tekitada, siis oleks ju osanud teistsugust toitu anda, aga mul polnud õrna aimu ka,” kurtis ta. Nüüd ostab ta oma kassile toitu veterinaarapteegist ning loom tervise üle ei kurda.
Pikaajalise kassipidamise kogemusega Anneli Sihvart suhtub odavatesse toitudesse ettevaatusega ja hoiatab, et risk on eriti suur nende kasside puhul, kes on steriliseeritud või kastreeritud.
“Toit on odav seetõttu, et kasutatav tooraine on odav ja mitte väga kvaliteetne. Tihti söövad loomad odavat marketitoitu koguseliselt hoopis rohkem kui kallimat loomakliinikust või lemmikloomapoest ostetud kraami,“ teab Sihvart, kes on ka välja arvestanud, et rahaliselt pole vahet, kas anda odavamat toitu rohkem või kvaliteetsemat vähem — kulu tuleb lõppkokkuvõttes ühesugune. Ning lisab, et suure kotiga ostes kujuneb toidukilogramm alati odavamaks.
Inimeste söögilaua ülejääke Anneli Sihvart kassidele anda ei soovita, need on liiga maitsestatud. Kel aga aega jagub ja kes leiab, et nii tuleb odavam, võib proovida lihapudru keetmist — 70% kanahakkliha (või mõnda muud liha) ja 30% riisi, lisandina võib kasutada Gefilus kefiiri.
„Tuleb arvestada, et kass on kiskja, kes vajab liha vaat et rohkem kui koer,“ ütleb Sihvart välja tõsiasja, mille paljud kassipidajad on unustanud.
---
Mis võis juhtuda? Miks odav pakitoit nii mõjub ning milliseid hädasid tekitab? Miks paljudel kassidel ei teki sellest midagi, aga mõnedel tekib?
Vastab loomaarst Katrin Mägi (ei ole artiklis kirjeldatud kassi raviarst):
Täpsemaid analüüsivastuseid teadmata võin ainult oletada, et antud kassi puhul on tegemist mitme erineva teguri kokkulangevusega — looma eripärad, keskkonnamuutus ja toit. Looma eripärade all mõtlen seda, et tegemist oli kastreeritud loomaga, kellel oli hiljuti keskkonnamuutus — kolis tütre juurest ema juurde.
Isastel kastreeritud kassidel on märkimisväärselt suurem tõenäosus haigestuda kasside alumiste kuseteede haigustesse. Põhitunnuseks ongi raskused urineerimisel, valulik urineerimine ning oma hädade tegemine selleks mitte ettenähtud kohtadesse, samuti veri uriinis.
Kasside alumiste kuseteede haiguste põhjused on erinevad. Haiguse vallandajaks võib olla stress, vale toit, vähene veetarbimine, vähene liikumine jne.
Toidupoodides müüdavad kassitoidud võivad olla ebapüsiva kvaliteediga ning nende mineraalidesisaldus ei pruugi alati olla tasakaalus, nad võivad mineraale sisaldada pigem liialt. Poetoidud võivad sisaldada ja maitsetugevdajaid ning kassid kipuvad neid normist rohkem sööma, saades niimoodi liigselt nii energiat kui ka mineraale. Osade mineraalide liig aga võib põhjustada kristallide, liiva ja kivide teket põies.
Põieliiva tekkeks on vaja kolme teguri kokkulangevust — kristalle moodustavate mineraalide suur kogus, uriini kõrge kontsentratsioon ja aeg. Uriin on kontsentreeritum, kui kassid vähe vett tarbivad. Kassi tuleks meelitada rohkem jooma või asendada osa toidust hoopis konservide või želeetoitudega, mis sisaldavad rohkem vedelikku ning põhjustavad ka lahjema uriini teket.
Veetarbimise suurendamiseks võib kassidele panna joogivee igasse tuppa, kasutada erinevaid huvitavaid anumaid (on ju paljud loomaomanikud tähele pannud, et kassidele meeldib näiteks juua vett lillevaasidest), kasutada kassipurskkaeve või jätta kassidele, kellele meeldib juua jooksvat vett, kraan veidi nirisema (mis muidugi pole eriti keskkonnateadlik teguviis ). Võib proovida ka vee maitsestamist kassikonservidest valmistatud puljongist külmutatud jääkuubikute lisamisega. Pudelites müüdavad mineraalveed (gaseeritud ja gaseerimata) kassile joogiks ei sobi.
Kassi tualetikast tuleb hoida piinlikult puhas ning asetada kohta, kus kassi ei häirita. Kui elamises on rohkem kui üks kass, peab ka kassitualette rohkem olema. Kastreeritud kassid on loomult laisemad ja liiguvad vähem, seega käivad ka vähem tualetis ning seetõttu seisab uriin kauem põies ning tekkinud kristallidel on aega liivaks sadestuda. Ka kipub kastreeritud kasside kehakaal tõusma. Isaste kasside kuseteed on pikad ja kitsad, kastreeritud kasside kuseteed jäävad veelgi kitsamaks tänu hormonaalsetele muutustele ning ülekaalulistel loomadel ka väljapoolt pealesuruvale rasvakihile. Seetõttu peaksid kastreeritud loomad sööma eritoite, mille mineraalidesisaldus on tasakaalus ja sobiv ning mis hoiaks ära ka liigse kaalu tõusu.
Professionaalsed kassitoidud on tasakaalustatud toitainetesisaldusega ja püsiva retseptiga. Kui pidada kinni ettenähtud toidunormidest, siis ei ole kassi söötmine profitoitudega sugugi hirmpalju kallim kui poetoiduga, samas on kindlustatud, et lemmikloom saab kõiki vajalikke toitaineid just nii palju, kui talle lähtuvalt tema elustaadiumist ja individuaalsetest erisusest vaja on. Midagi pole puudu ega liialt. Profitoitudega saate lemmikloomapoest või loomakliinikust kaasa alati ka professionaalsed soovitused, marketis ei ole kelleltki nõu küsida.
Oma kogemustest võin öelda, et need kassid, kes elavad n-ö „loomulikumat“ eluviisi, st kes saavad käia õues, liiguvad rohkem, taluvad paremini ka toitmisest tulenevaid puudu- ja ülejääke. Tubased kassid, kastreeritud kassid ja tõukassid aga vajavad väga täpset toitmist. Sobiva toidu leidmisel abistavad loomakliinikute töötajad või lemmikloomapoodide müüjad alati heal meelel. Samuti saab toitu kliinikust ostes ka iga kord oma lemmiku muredest rääkida.
