Õhk oli lärmakatest läbirändajatest tavatult paks
Meist põhja pool pesitsevate valgepõsk-laglede läbirände haripunkt langes kokku rahvusvahelise linnuloenduse päevadega kuu alguses. Ent hilisematestki vaatlusteadetest hakkab silma nende häälekate haneliste massilisus.
Peale selle linnulistis üle Eesti tulnud üllatusteated, et valgepõsk-laglesid on nähtud siin ja seal südamaal põllul toitumas või suurte parvedena lendamas — varem vaadeldi neid linde peamiselt rannikualadel ja saartel.
“See muutus on ka, et varem oli valgepõsk-lagle arvukas kevadine läbirändaja, kuid nüüdseks on sügisene ränne sellele nii-öelda järele jõudnud,” ütles Matsalu ornitoloog Eve Mägi. “Muutused laglede rändes on toimunud just 2000. aastatel.”
Pärnumaa linnuvaatleja Eedi Lelov rääkis, et valgepõsk-laglede massränne algas septembri lõpul ja enamik rändeparvi lendas läbi võrdlemisi kõrgelt.
Väga suur hulk laglesid peatus nagu tavaliselt Matsalu kandis, aga nende üheks meelispaigaks on ka Raplamaa Vigala valla Avaste ümbruse suured lagedad väljad, kus toitutakse.
Haruldused kaasas
“Näiteks 16. oktoobril hindasin hommikul kella üheksa paiku sealkandis peatuvate laglede arvukuseks 12 000 lindu, aga mõni tund hiljem oli neid juba 14 000,” kirjeldas Eedi Lelov.
Nagu ikka, olid sealsamas kohe hakkamas ka merikotkad, kellele lagleparv on toidulauaks.
Tänavu oli lagledel kaasas üks siinkandis harva nähtav lind — lumehani.
Lelov ütles, et ehk võiks rääkida lumehanede sügisest, sest neid Kirde-Siberis pesitsevaid linde on nüüd nähtud vähemalt neljal korral. “Lumivalge, punaka noka ja punakate jalgade ning mustade tiivaotstega lind, reeglina liigub koos valgepõsk-lagledega,” kirjeldas ta.
Linnuvaatlejatele on pakkunud Lelovi sõnul parajat elevust ka teade vähemalt viie pikksaba-änni kohtamisest sügisrände ajal. See tundras pesitsev änn on meil kohatavatest ännidest kõige väiksem.
Väikestega on kehvasti
Ka üldisemalt on tänavune lindude sügisränne toonud ootamatusi.
Eve Mägi rääkis, et märkas Matsalus mõne linnuliigi eriti varajast lahkumist. “Torkas silma, et juba kusagil augusti keskel oli peoleo kadunud ja lahkusid ka piiritajad, kuigi oli veel soe ja putukaid piisavalt palju. Ka pääsukesed läksid siitkandist ära suhteliselt vara,” tõi Mägi näiteid.
Lagled jõudsid tema sõnul Eestisse varakult ja massiliselt, aga hallhaned lasksid ennast oodata. “Nüüd hallhanesid liigub, aga üldse ei ole suur-laukhane. Kas ta pole ikka veel jõudnud või on rännanud tänavu mingit teist rada pidi,” arutles Eve Mägi.
Laglede varajast saabumist saaks seostada ilmade karmimaks muutumisega põhja pool, aga sel juhul pidanuks suur-laukhaned samuti käituma.
Kabli linnujaamas on märgatud, et väikesed linnud, lühimaarändurid, on ilmselt saanud viimaste karmide talvedega kõvasti kannatada. Linnumees Jaak Tammekänd võrdles, et kõik on hästi lindudel, kes Aafrikas talvituvad, aga siin või Euroopas talvitujatega, näiteks pöialpoiss või mitu tihaseliiki, on kehvad lood.
“Sabatihane on Kablis tavaliselt püütud lindude arvukuse esikolmikus, aga tänavu on tulemus null. Ainult ühte väikest sabatihaste salka olen näinud lendamas,” rääkis Tammekänd.
Väikeste lindude rändeid mõjutavad ka valdavad läänetuuled. Samal ajal kui Kablis on liikumine tavapärasest hõredam, vaadeldakse sügaval sisemaal, Tartumaal Mehikoormas, massilist värvuliste rännet, kus tooni annab metsvint.
Ehk tuleb valge kakk
Hästi läks tänavu lindudel, kes toituvad hiirtest, sest hiirte arvukus on jälle harjal.
Eedi Lelovit rõõmustab rändel olevate tuuletallajate ja väikepistrike aina sagenevate vaatluste üle. Ka rabapistrike rändevaatluste arv on tõusuteel.
“Loodan, et ta aastate pärast jälle ka meie rabadel pesitsema asub,” ütles Lelov.
Kakulistest läheb hästi väikestel värbkakkudel, kes hommikuti annavad endast märku omapärase sügisvilega.
Põhja-Soome tundrates olevat tänavu jälle rõõmu lumekakkudest.
“Ehk võib loota mõne valge öökulli sattumist sel talvel siiakantigi,” lootis Eedi Lelov.
