Ohtlikud loomataudid pole Eestis probleemiks
“Eesti tervikpilt on hea, oleme jätkuvalt vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning tõusutrendi pole ka ülejäänud registreeritavate loomade nakkushaiguste osas,” rääkis Maaleht.ee-le Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Võrreldes teiste EL liikmesriikidega oleme keskmisest tunduvalt paremas olukorras. Pärteli sõnul võime end võrrelda Rootsi ja Soomega.
“Metsloomade populatsioonis oli kõige ohtlikum haigus marutaud, mis on ravimatu ja 100%liselt surmaga lõppev tõbi kõigil loomaliikidel ning inimesel. Eduka vaktsineerimisprogrammiga oleme tänaseks saavutanud olukorra, kus haigus on sisuliselt likvideeritud,” selgitas Pärtel. 2009. aastal avastati Eestis vaid üks marutaudijuhtum. Alates 2011. aastast jätkatakse metsloomade suukaudset vaktsineerismist üksnes riigi piirialadel.
Veterinaarametnikud kontrollivad keeritsussi, mis võib põhjustada inimese raske haigestumise, suhtes üle ka kõik kütitud metssead ja karud. 2009. aastal avastati keeritsusse kütitud metsloomade lihakehadest 63-l juhul. Rümbad, kus keeritsuss esineb, hävitatakse.
Endiselt on kõrgendatud tähelepanu all kõrge patogeensusega linnugripp. Käesoleval aastal pole EL territooriumil kodulindudel linnugrippi diagnoositud, vaid paar leidu on olnud Doonau deltas metslindudel.
Samuti on veterinaarametnikel Ago Pärteli sõnul kõrgendatud valmisolek olemas lammaste kataraalse palaviku ehk sinikeeltõve diagnoosimiseks ja tõrjeks. Eelnenud aastatel ulatus levik lõunapoolsetest liikmesriikidest kuni Taani ja Lõuna-Rootsini. Haigus on liigispetsiifiline ehk haigestuvad vaid lambad ja veised ning tõrje ei eelda loomade hukkamist, tehakse vaid kitsendusi nende liikumisel.
